Lahendage ja leidke x
x=-3
x=31
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-\left(7+x\right)\left(\frac{7+x}{2}+x\right)=22
Korrutage võrrandi mõlemad pooled 2-ga.
2x^{2}-\left(7\times \frac{7+x}{2}+7x+x\times \frac{7+x}{2}+x^{2}\right)=22
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 7+x ja \frac{7+x}{2}+x.
2x^{2}-\left(\frac{7\left(7+x\right)}{2}+7x+x\times \frac{7+x}{2}+x^{2}\right)=22
Avaldage 7\times \frac{7+x}{2} ühe murdarvuna.
2x^{2}-\left(\frac{7\left(7+x\right)}{2}+7x+\frac{x\left(7+x\right)}{2}+x^{2}\right)=22
Avaldage x\times \frac{7+x}{2} ühe murdarvuna.
2x^{2}-\left(\frac{7\left(7+x\right)+x\left(7+x\right)}{2}+7x+x^{2}\right)=22
Kuna murdudel \frac{7\left(7+x\right)}{2} ja \frac{x\left(7+x\right)}{2} on sama nimetaja, liitke nende lugejad.
2x^{2}-\left(\frac{49+7x+7x+x^{2}}{2}+7x+x^{2}\right)=22
Tehke korrutustehted võrrandis 7\left(7+x\right)+x\left(7+x\right).
2x^{2}-\left(\frac{49+14x+x^{2}}{2}+7x+x^{2}\right)=22
Kombineerige sarnased liikmed avaldises 49+7x+7x+x^{2}.
2x^{2}-\frac{49+14x+x^{2}}{2}-7x-x^{2}=22
Avaldise "\frac{49+14x+x^{2}}{2}+7x+x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
x^{2}-\frac{49+14x+x^{2}}{2}-7x=22
Kombineerige 2x^{2} ja -x^{2}, et leida x^{2}.
x^{2}-\left(\frac{49}{2}+7x+\frac{1}{2}x^{2}\right)-7x=22
Jagage 49+14x+x^{2} iga liige 2-ga, et saada \frac{49}{2}+7x+\frac{1}{2}x^{2}.
x^{2}-\frac{49}{2}-7x-\frac{1}{2}x^{2}-7x=22
Avaldise "\frac{49}{2}+7x+\frac{1}{2}x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{49}{2}-7x-7x=22
Kombineerige x^{2} ja -\frac{1}{2}x^{2}, et leida \frac{1}{2}x^{2}.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{49}{2}-14x=22
Kombineerige -7x ja -7x, et leida -14x.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{49}{2}-14x-22=0
Lahutage mõlemast poolest 22.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{93}{2}-14x=0
Lahutage 22 väärtusest -\frac{49}{2}, et leida -\frac{93}{2}.
\frac{1}{2}x^{2}-14x-\frac{93}{2}=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-14\right)±\sqrt{\left(-14\right)^{2}-4\times \frac{1}{2}\left(-\frac{93}{2}\right)}}{2\times \frac{1}{2}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{2}, b väärtusega -14 ja c väärtusega -\frac{93}{2}.
x=\frac{-\left(-14\right)±\sqrt{196-4\times \frac{1}{2}\left(-\frac{93}{2}\right)}}{2\times \frac{1}{2}}
Tõstke -14 ruutu.
x=\frac{-\left(-14\right)±\sqrt{196-2\left(-\frac{93}{2}\right)}}{2\times \frac{1}{2}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{1}{2}.
x=\frac{-\left(-14\right)±\sqrt{196+93}}{2\times \frac{1}{2}}
Korrutage omavahel -2 ja -\frac{93}{2}.
x=\frac{-\left(-14\right)±\sqrt{289}}{2\times \frac{1}{2}}
Liitke 196 ja 93.
x=\frac{-\left(-14\right)±17}{2\times \frac{1}{2}}
Leidke 289 ruutjuur.
x=\frac{14±17}{2\times \frac{1}{2}}
Arvu -14 vastand on 14.
x=\frac{14±17}{1}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{2}.
x=\frac{31}{1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{14±17}{1}, kui ± on pluss. Liitke 14 ja 17.
x=31
Jagage 31 väärtusega 1.
x=-\frac{3}{1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{14±17}{1}, kui ± on miinus. Lahutage 17 väärtusest 14.
x=-3
Jagage -3 väärtusega 1.
x=31 x=-3
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-\left(7+x\right)\left(\frac{7+x}{2}+x\right)=22
Korrutage võrrandi mõlemad pooled 2-ga.
2x^{2}-\left(7\times \frac{7+x}{2}+7x+x\times \frac{7+x}{2}+x^{2}\right)=22
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 7+x ja \frac{7+x}{2}+x.
2x^{2}-\left(\frac{7\left(7+x\right)}{2}+7x+x\times \frac{7+x}{2}+x^{2}\right)=22
Avaldage 7\times \frac{7+x}{2} ühe murdarvuna.
2x^{2}-\left(\frac{7\left(7+x\right)}{2}+7x+\frac{x\left(7+x\right)}{2}+x^{2}\right)=22
Avaldage x\times \frac{7+x}{2} ühe murdarvuna.
2x^{2}-\left(\frac{7\left(7+x\right)+x\left(7+x\right)}{2}+7x+x^{2}\right)=22
Kuna murdudel \frac{7\left(7+x\right)}{2} ja \frac{x\left(7+x\right)}{2} on sama nimetaja, liitke nende lugejad.
2x^{2}-\left(\frac{49+7x+7x+x^{2}}{2}+7x+x^{2}\right)=22
Tehke korrutustehted võrrandis 7\left(7+x\right)+x\left(7+x\right).
2x^{2}-\left(\frac{49+14x+x^{2}}{2}+7x+x^{2}\right)=22
Kombineerige sarnased liikmed avaldises 49+7x+7x+x^{2}.
2x^{2}-\frac{49+14x+x^{2}}{2}-7x-x^{2}=22
Avaldise "\frac{49+14x+x^{2}}{2}+7x+x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
x^{2}-\frac{49+14x+x^{2}}{2}-7x=22
Kombineerige 2x^{2} ja -x^{2}, et leida x^{2}.
x^{2}-\left(\frac{49}{2}+7x+\frac{1}{2}x^{2}\right)-7x=22
Jagage 49+14x+x^{2} iga liige 2-ga, et saada \frac{49}{2}+7x+\frac{1}{2}x^{2}.
x^{2}-\frac{49}{2}-7x-\frac{1}{2}x^{2}-7x=22
Avaldise "\frac{49}{2}+7x+\frac{1}{2}x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{49}{2}-7x-7x=22
Kombineerige x^{2} ja -\frac{1}{2}x^{2}, et leida \frac{1}{2}x^{2}.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{49}{2}-14x=22
Kombineerige -7x ja -7x, et leida -14x.
\frac{1}{2}x^{2}-14x=22+\frac{49}{2}
Liitke \frac{49}{2} mõlemale poolele.
\frac{1}{2}x^{2}-14x=\frac{93}{2}
Liitke 22 ja \frac{49}{2}, et leida \frac{93}{2}.
\frac{\frac{1}{2}x^{2}-14x}{\frac{1}{2}}=\frac{\frac{93}{2}}{\frac{1}{2}}
Korrutage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{14}{\frac{1}{2}}\right)x=\frac{\frac{93}{2}}{\frac{1}{2}}
\frac{1}{2}-ga jagamine võtab \frac{1}{2}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-28x=\frac{\frac{93}{2}}{\frac{1}{2}}
Jagage -14 väärtusega \frac{1}{2}, korrutades -14 väärtuse \frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-28x=93
Jagage \frac{93}{2} väärtusega \frac{1}{2}, korrutades \frac{93}{2} väärtuse \frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-28x+\left(-14\right)^{2}=93+\left(-14\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -28 2-ga, et leida -14. Seejärel liitke -14 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-28x+196=93+196
Tõstke -14 ruutu.
x^{2}-28x+196=289
Liitke 93 ja 196.
\left(x-14\right)^{2}=289
Lahutage x^{2}-28x+196. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-14\right)^{2}}=\sqrt{289}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-14=17 x-14=-17
Lihtsustage.
x=31 x=-3
Liitke võrrandi mõlema poolega 14.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}