Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{21} - 1}{2} \approx 1,791287847
x=\frac{-\sqrt{21}-1}{2}\approx -2,791287847
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-x-\left(2x^{2}-5\right)=0
Kombineerige x ja -2x, et leida -x.
x^{2}-x-2x^{2}+5=0
Avaldise "2x^{2}-5" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
-x^{2}-x+5=0
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\left(-1\right)\times 5}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega -1 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+4\times 5}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+20}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 5.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{21}}{2\left(-1\right)}
Liitke 1 ja 20.
x=\frac{1±\sqrt{21}}{2\left(-1\right)}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±\sqrt{21}}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{\sqrt{21}+1}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{21}}{-2}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja \sqrt{21}.
x=\frac{-\sqrt{21}-1}{2}
Jagage 1+\sqrt{21} väärtusega -2.
x=\frac{1-\sqrt{21}}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{21}}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{21} väärtusest 1.
x=\frac{\sqrt{21}-1}{2}
Jagage 1-\sqrt{21} väärtusega -2.
x=\frac{-\sqrt{21}-1}{2} x=\frac{\sqrt{21}-1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-x-\left(2x^{2}-5\right)=0
Kombineerige x ja -2x, et leida -x.
x^{2}-x-2x^{2}+5=0
Avaldise "2x^{2}-5" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
-x^{2}-x+5=0
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
-x^{2}-x=-5
Lahutage mõlemast poolest 5. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
\frac{-x^{2}-x}{-1}=-\frac{5}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\left(-\frac{1}{-1}\right)x=-\frac{5}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+x=-\frac{5}{-1}
Jagage -1 väärtusega -1.
x^{2}+x=5
Jagage -5 väärtusega -1.
x^{2}+x+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}=5+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 1 2-ga, et leida \frac{1}{2}. Seejärel liitke \frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=5+\frac{1}{4}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=\frac{21}{4}
Liitke 5 ja \frac{1}{4}.
\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{21}{4}
Lahutage x^{2}+x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{21}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{21}}{2} x+\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{21}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{21}-1}{2} x=\frac{-\sqrt{21}-1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}