Lahendage ja leidke x
x=-5
x=-1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+4+8x-2x=-1
Lahutage mõlemast poolest 2x.
x^{2}+4+6x=-1
Kombineerige 8x ja -2x, et leida 6x.
x^{2}+4+6x+1=0
Liitke 1 mõlemale poolele.
x^{2}+5+6x=0
Liitke 4 ja 1, et leida 5.
x^{2}+6x+5=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=6 ab=5
Võrrandi käivitamiseks x^{2}+6x+5 valemi abil x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=1 b=5
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(x+1\right)\left(x+5\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=-1 x=-5
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x+1=0 ja x+5=0.
x^{2}+4+8x-2x=-1
Lahutage mõlemast poolest 2x.
x^{2}+4+6x=-1
Kombineerige 8x ja -2x, et leida 6x.
x^{2}+4+6x+1=0
Liitke 1 mõlemale poolele.
x^{2}+5+6x=0
Liitke 4 ja 1, et leida 5.
x^{2}+6x+5=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=6 ab=1\times 5=5
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx+5. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=1 b=5
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on positiivne, a ja b on mõlemad positiivne. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(x^{2}+x\right)+\left(5x+5\right)
Kirjutagex^{2}+6x+5 ümber kujul \left(x^{2}+x\right)+\left(5x+5\right).
x\left(x+1\right)+5\left(x+1\right)
Lahutage x esimesel ja 5 teise rühma.
\left(x+1\right)\left(x+5\right)
Tooge liige x+1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=-1 x=-5
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x+1=0 ja x+5=0.
x^{2}+4+8x-2x=-1
Lahutage mõlemast poolest 2x.
x^{2}+4+6x=-1
Kombineerige 8x ja -2x, et leida 6x.
x^{2}+4+6x+1=0
Liitke 1 mõlemale poolele.
x^{2}+5+6x=0
Liitke 4 ja 1, et leida 5.
x^{2}+6x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\times 5}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 6 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\times 5}}{2}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36-20}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 5.
x=\frac{-6±\sqrt{16}}{2}
Liitke 36 ja -20.
x=\frac{-6±4}{2}
Leidke 16 ruutjuur.
x=-\frac{2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±4}{2}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 4.
x=-1
Jagage -2 väärtusega 2.
x=-\frac{10}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±4}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 4 väärtusest -6.
x=-5
Jagage -10 väärtusega 2.
x=-1 x=-5
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+4+8x-2x=-1
Lahutage mõlemast poolest 2x.
x^{2}+4+6x=-1
Kombineerige 8x ja -2x, et leida 6x.
x^{2}+6x=-1-4
Lahutage mõlemast poolest 4.
x^{2}+6x=-5
Lahutage 4 väärtusest -1, et leida -5.
x^{2}+6x+3^{2}=-5+3^{2}
Jagage liikme x kordaja 6 2-ga, et leida 3. Seejärel liitke 3 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+6x+9=-5+9
Tõstke 3 ruutu.
x^{2}+6x+9=4
Liitke -5 ja 9.
\left(x+3\right)^{2}=4
Lahutage x^{2}+6x+9. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+3\right)^{2}}=\sqrt{4}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+3=2 x+3=-2
Lihtsustage.
x=-1 x=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 3.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}