Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=-1+7\sqrt{3}i\approx -1+12,124355653i
x=-7\sqrt{3}i-1\approx -1-12,124355653i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+134+2x=-14
Liitke 2x mõlemale poolele.
x^{2}+134+2x+14=0
Liitke 14 mõlemale poolele.
x^{2}+148+2x=0
Liitke 134 ja 14, et leida 148.
x^{2}+2x+148=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 148}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 2 ja c väärtusega 148.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 148}}{2}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-592}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 148.
x=\frac{-2±\sqrt{-588}}{2}
Liitke 4 ja -592.
x=\frac{-2±14\sqrt{3}i}{2}
Leidke -588 ruutjuur.
x=\frac{-2+14\sqrt{3}i}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±14\sqrt{3}i}{2}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 14i\sqrt{3}.
x=-1+7\sqrt{3}i
Jagage -2+14i\sqrt{3} väärtusega 2.
x=\frac{-14\sqrt{3}i-2}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±14\sqrt{3}i}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 14i\sqrt{3} väärtusest -2.
x=-7\sqrt{3}i-1
Jagage -2-14i\sqrt{3} väärtusega 2.
x=-1+7\sqrt{3}i x=-7\sqrt{3}i-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+134+2x=-14
Liitke 2x mõlemale poolele.
x^{2}+2x=-14-134
Lahutage mõlemast poolest 134.
x^{2}+2x=-148
Lahutage 134 väärtusest -14, et leida -148.
x^{2}+2x+1^{2}=-148+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=-148+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=-147
Liitke -148 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=-147
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{-147}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=7\sqrt{3}i x+1=-7\sqrt{3}i
Lihtsustage.
x=-1+7\sqrt{3}i x=-7\sqrt{3}i-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}