Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3}\approx 0,193712943
x=-\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3}\approx -0,86037961
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
{ x }^{ 2 } + \frac{ 2 }{ 3 } x- \frac{ 1 }{ 6 } =0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+\frac{2}{3}x-\frac{1}{6}=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\frac{2}{3}±\sqrt{\left(\frac{2}{3}\right)^{2}-4\left(-\frac{1}{6}\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega \frac{2}{3} ja c väärtusega -\frac{1}{6}.
x=\frac{-\frac{2}{3}±\sqrt{\frac{4}{9}-4\left(-\frac{1}{6}\right)}}{2}
Tõstke \frac{2}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\frac{2}{3}±\sqrt{\frac{4}{9}+\frac{2}{3}}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{1}{6}.
x=\frac{-\frac{2}{3}±\sqrt{\frac{10}{9}}}{2}
Liitke \frac{4}{9} ja \frac{2}{3}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=\frac{-\frac{2}{3}±\frac{\sqrt{10}}{3}}{2}
Leidke \frac{10}{9} ruutjuur.
x=\frac{\sqrt{10}-2}{2\times 3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\frac{2}{3}±\frac{\sqrt{10}}{3}}{2}, kui ± on pluss. Liitke -\frac{2}{3} ja \frac{\sqrt{10}}{3}.
x=\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3}
Jagage \frac{-2+\sqrt{10}}{3} väärtusega 2.
x=\frac{-\sqrt{10}-2}{2\times 3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\frac{2}{3}±\frac{\sqrt{10}}{3}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{\sqrt{10}}{3} väärtusest -\frac{2}{3}.
x=-\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3}
Jagage \frac{-2-\sqrt{10}}{3} väärtusega 2.
x=\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3} x=-\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+\frac{2}{3}x-\frac{1}{6}=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+\frac{2}{3}x-\frac{1}{6}-\left(-\frac{1}{6}\right)=-\left(-\frac{1}{6}\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{6}.
x^{2}+\frac{2}{3}x=-\left(-\frac{1}{6}\right)
-\frac{1}{6} lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+\frac{2}{3}x=\frac{1}{6}
Lahutage -\frac{1}{6} väärtusest 0.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\left(\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{1}{6}+\left(\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{2}{3} 2-ga, et leida \frac{1}{3}. Seejärel liitke \frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{1}{6}+\frac{1}{9}
Tõstke \frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{5}{18}
Liitke \frac{1}{6} ja \frac{1}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{5}{18}
Lahutage x^{2}+\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{5}{18}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{3}=\frac{\sqrt{10}}{6} x+\frac{1}{3}=-\frac{\sqrt{10}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3} x=-\frac{\sqrt{10}}{6}-\frac{1}{3}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}