Lahendage ja leidke x
x=-6
x = \frac{5}{2} = 2\frac{1}{2} = 2,5
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
\left( 2x-5 \right) \left( x+3 \right) = 15-6x
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}+x-15=15-6x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-5 ja x+3, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}+x-15-15=-6x
Lahutage mõlemast poolest 15.
2x^{2}+x-30=-6x
Lahutage 15 väärtusest -15, et leida -30.
2x^{2}+x-30+6x=0
Liitke 6x mõlemale poolele.
2x^{2}+7x-30=0
Kombineerige x ja 6x, et leida 7x.
x=\frac{-7±\sqrt{7^{2}-4\times 2\left(-30\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 7 ja c väärtusega -30.
x=\frac{-7±\sqrt{49-4\times 2\left(-30\right)}}{2\times 2}
Tõstke 7 ruutu.
x=\frac{-7±\sqrt{49-8\left(-30\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-7±\sqrt{49+240}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -30.
x=\frac{-7±\sqrt{289}}{2\times 2}
Liitke 49 ja 240.
x=\frac{-7±17}{2\times 2}
Leidke 289 ruutjuur.
x=\frac{-7±17}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{10}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-7±17}{4}, kui ± on pluss. Liitke -7 ja 17.
x=\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{10}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{24}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-7±17}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 17 väärtusest -7.
x=-6
Jagage -24 väärtusega 4.
x=\frac{5}{2} x=-6
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}+x-15=15-6x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-5 ja x+3, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}+x-15+6x=15
Liitke 6x mõlemale poolele.
2x^{2}+7x-15=15
Kombineerige x ja 6x, et leida 7x.
2x^{2}+7x=15+15
Liitke 15 mõlemale poolele.
2x^{2}+7x=30
Liitke 15 ja 15, et leida 30.
\frac{2x^{2}+7x}{2}=\frac{30}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\frac{7}{2}x=\frac{30}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{7}{2}x=15
Jagage 30 väärtusega 2.
x^{2}+\frac{7}{2}x+\left(\frac{7}{4}\right)^{2}=15+\left(\frac{7}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{7}{2} 2-ga, et leida \frac{7}{4}. Seejärel liitke \frac{7}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{7}{2}x+\frac{49}{16}=15+\frac{49}{16}
Tõstke \frac{7}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{7}{2}x+\frac{49}{16}=\frac{289}{16}
Liitke 15 ja \frac{49}{16}.
\left(x+\frac{7}{4}\right)^{2}=\frac{289}{16}
Lahutage x^{2}+\frac{7}{2}x+\frac{49}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{7}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{289}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{7}{4}=\frac{17}{4} x+\frac{7}{4}=-\frac{17}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{5}{2} x=-6
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{7}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}