Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{33} - 1}{2} \approx 2,372281323
x=\frac{-\sqrt{33}-1}{2}\approx -3,372281323
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac{ 3 { x }^{ 2 } -8x+4x }{ x-2 } = 5x+8
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-8x+4x=5x\left(x-2\right)+\left(x-2\right)\times 8
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled x-2-ga.
3x^{2}-4x=5x\left(x-2\right)+\left(x-2\right)\times 8
Kombineerige -8x ja 4x, et leida -4x.
3x^{2}-4x=5x^{2}-10x+\left(x-2\right)\times 8
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 5x ja x-2.
3x^{2}-4x=5x^{2}-10x+8x-16
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 8.
3x^{2}-4x=5x^{2}-2x-16
Kombineerige -10x ja 8x, et leida -2x.
3x^{2}-4x-5x^{2}=-2x-16
Lahutage mõlemast poolest 5x^{2}.
-2x^{2}-4x=-2x-16
Kombineerige 3x^{2} ja -5x^{2}, et leida -2x^{2}.
-2x^{2}-4x+2x=-16
Liitke 2x mõlemale poolele.
-2x^{2}-2x=-16
Kombineerige -4x ja 2x, et leida -2x.
-2x^{2}-2x+16=0
Liitke 16 mõlemale poolele.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\left(-2\right)\times 16}}{2\left(-2\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -2, b väärtusega -2 ja c väärtusega 16.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\left(-2\right)\times 16}}{2\left(-2\right)}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+8\times 16}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -2.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+128}}{2\left(-2\right)}
Korrutage omavahel 8 ja 16.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{132}}{2\left(-2\right)}
Liitke 4 ja 128.
x=\frac{-\left(-2\right)±2\sqrt{33}}{2\left(-2\right)}
Leidke 132 ruutjuur.
x=\frac{2±2\sqrt{33}}{2\left(-2\right)}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±2\sqrt{33}}{-4}
Korrutage omavahel 2 ja -2.
x=\frac{2\sqrt{33}+2}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{33}}{-4}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 2\sqrt{33}.
x=\frac{-\sqrt{33}-1}{2}
Jagage 2+2\sqrt{33} väärtusega -4.
x=\frac{2-2\sqrt{33}}{-4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{33}}{-4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{33} väärtusest 2.
x=\frac{\sqrt{33}-1}{2}
Jagage 2-2\sqrt{33} väärtusega -4.
x=\frac{-\sqrt{33}-1}{2} x=\frac{\sqrt{33}-1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-8x+4x=5x\left(x-2\right)+\left(x-2\right)\times 8
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled x-2-ga.
3x^{2}-4x=5x\left(x-2\right)+\left(x-2\right)\times 8
Kombineerige -8x ja 4x, et leida -4x.
3x^{2}-4x=5x^{2}-10x+\left(x-2\right)\times 8
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 5x ja x-2.
3x^{2}-4x=5x^{2}-10x+8x-16
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 8.
3x^{2}-4x=5x^{2}-2x-16
Kombineerige -10x ja 8x, et leida -2x.
3x^{2}-4x-5x^{2}=-2x-16
Lahutage mõlemast poolest 5x^{2}.
-2x^{2}-4x=-2x-16
Kombineerige 3x^{2} ja -5x^{2}, et leida -2x^{2}.
-2x^{2}-4x+2x=-16
Liitke 2x mõlemale poolele.
-2x^{2}-2x=-16
Kombineerige -4x ja 2x, et leida -2x.
\frac{-2x^{2}-2x}{-2}=-\frac{16}{-2}
Jagage mõlemad pooled -2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{2}{-2}\right)x=-\frac{16}{-2}
-2-ga jagamine võtab -2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+x=-\frac{16}{-2}
Jagage -2 väärtusega -2.
x^{2}+x=8
Jagage -16 väärtusega -2.
x^{2}+x+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}=8+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 1 2-ga, et leida \frac{1}{2}. Seejärel liitke \frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=8+\frac{1}{4}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+x+\frac{1}{4}=\frac{33}{4}
Liitke 8 ja \frac{1}{4}.
\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{33}{4}
Lahutage x^{2}+x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{33}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{33}}{2} x+\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{33}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{33}-1}{2} x=\frac{-\sqrt{33}-1}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}