Lahendage ja leidke x
x=-2
x=\frac{1}{2}=0,5
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac{ 3 }{ x-1 } + \frac{ 3 }{ x+1 } = -4
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(x+1\right)\times 3+\left(x-1\right)\times 3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x-1,x+1 vähim ühiskordne.
3x+3+\left(x-1\right)\times 3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+1 ja 3.
3x+3+3x-3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 3.
6x+3-3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kombineerige 3x ja 3x, et leida 6x.
6x=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Lahutage 3 väärtusest 3, et leida 0.
6x=\left(-4x+4\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -4 ja x-1.
6x=-4x^{2}+4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -4x+4 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
6x+4x^{2}=4
Liitke 4x^{2} mõlemale poolele.
6x+4x^{2}-4=0
Lahutage mõlemast poolest 4.
4x^{2}+6x-4=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\times 4\left(-4\right)}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega 6 ja c väärtusega -4.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\times 4\left(-4\right)}}{2\times 4}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36-16\left(-4\right)}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
x=\frac{-6±\sqrt{36+64}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja -4.
x=\frac{-6±\sqrt{100}}{2\times 4}
Liitke 36 ja 64.
x=\frac{-6±10}{2\times 4}
Leidke 100 ruutjuur.
x=\frac{-6±10}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
x=\frac{4}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±10}{8}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 10.
x=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{4}{8} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{16}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±10}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 10 väärtusest -6.
x=-2
Jagage -16 väärtusega 8.
x=\frac{1}{2} x=-2
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(x+1\right)\times 3+\left(x-1\right)\times 3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x-1,x+1 vähim ühiskordne.
3x+3+\left(x-1\right)\times 3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+1 ja 3.
3x+3+3x-3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 3.
6x+3-3=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kombineerige 3x ja 3x, et leida 6x.
6x=-4\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Lahutage 3 väärtusest 3, et leida 0.
6x=\left(-4x+4\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -4 ja x-1.
6x=-4x^{2}+4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -4x+4 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
6x+4x^{2}=4
Liitke 4x^{2} mõlemale poolele.
4x^{2}+6x=4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{4x^{2}+6x}{4}=\frac{4}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
x^{2}+\frac{6}{4}x=\frac{4}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{3}{2}x=\frac{4}{4}
Taandage murd \frac{6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}+\frac{3}{2}x=1
Jagage 4 väärtusega 4.
x^{2}+\frac{3}{2}x+\left(\frac{3}{4}\right)^{2}=1+\left(\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{3}{2} 2-ga, et leida \frac{3}{4}. Seejärel liitke \frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=1+\frac{9}{16}
Tõstke \frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{25}{16}
Liitke 1 ja \frac{9}{16}.
\left(x+\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{25}{16}
Lahutage x^{2}+\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{3}{4}=\frac{5}{4} x+\frac{3}{4}=-\frac{5}{4}
Lihtsustage.
x=\frac{1}{2} x=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}