Lahendage ja leidke x
x=-1
x=3
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3+\left(x-2\right)\times 2=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-4,x+2 vähim ühiskordne.
3+2x-4=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2.
-1+2x=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Lahutage 4 väärtusest 3, et leida -1.
-1+2x=x^{2}-4
Mõelge valemile \left(x-2\right)\left(x+2\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 2 ruutu.
-1+2x-x^{2}=-4
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
-1+2x-x^{2}+4=0
Liitke 4 mõlemale poolele.
3+2x-x^{2}=0
Liitke -1 ja 4, et leida 3.
-x^{2}+2x+3=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=2 ab=-3=-3
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -x^{2}+ax+bx+3. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=3 b=-1
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(-x^{2}+3x\right)+\left(-x+3\right)
Kirjutage-x^{2}+2x+3 ümber kujul \left(-x^{2}+3x\right)+\left(-x+3\right).
-x\left(x-3\right)-\left(x-3\right)
Lahutage -x esimesel ja -1 teise rühma.
\left(x-3\right)\left(-x-1\right)
Tooge liige x-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=3 x=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-3=0 ja -x-1=0.
3+\left(x-2\right)\times 2=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-4,x+2 vähim ühiskordne.
3+2x-4=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2.
-1+2x=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Lahutage 4 väärtusest 3, et leida -1.
-1+2x=x^{2}-4
Mõelge valemile \left(x-2\right)\left(x+2\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 2 ruutu.
-1+2x-x^{2}=-4
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
-1+2x-x^{2}+4=0
Liitke 4 mõlemale poolele.
3+2x-x^{2}=0
Liitke -1 ja 4, et leida 3.
-x^{2}+2x+3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-1\right)\times 3}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 2 ja c väärtusega 3.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-1\right)\times 3}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4+4\times 3}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-2±\sqrt{4+12}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 3.
x=\frac{-2±\sqrt{16}}{2\left(-1\right)}
Liitke 4 ja 12.
x=\frac{-2±4}{2\left(-1\right)}
Leidke 16 ruutjuur.
x=\frac{-2±4}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{2}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±4}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 4.
x=-1
Jagage 2 väärtusega -2.
x=-\frac{6}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±4}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 4 väärtusest -2.
x=3
Jagage -6 väärtusega -2.
x=-1 x=3
Võrrand on nüüd lahendatud.
3+\left(x-2\right)\times 2=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-4,x+2 vähim ühiskordne.
3+2x-4=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-2 ja 2.
-1+2x=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Lahutage 4 väärtusest 3, et leida -1.
-1+2x=x^{2}-4
Mõelge valemile \left(x-2\right)\left(x+2\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 2 ruutu.
-1+2x-x^{2}=-4
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
2x-x^{2}=-4+1
Liitke 1 mõlemale poolele.
2x-x^{2}=-3
Liitke -4 ja 1, et leida -3.
-x^{2}+2x=-3
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-x^{2}+2x}{-1}=-\frac{3}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\frac{2}{-1}x=-\frac{3}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-2x=-\frac{3}{-1}
Jagage 2 väärtusega -1.
x^{2}-2x=3
Jagage -3 väärtusega -1.
x^{2}-2x+1=3+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=4
Liitke 3 ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=4
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{4}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=2 x-1=-2
Lihtsustage.
x=3 x=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}