Lahendage ja leidke n
n=\sqrt{10}+1\approx 4,16227766
n=1-\sqrt{10}\approx -2,16227766
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3\times 3=n\left(n-4\right)+n\times 2
Muutuja n ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga 3n^{3}, mis on arvu n^{3},3n^{2} vähim ühiskordne.
9=n\left(n-4\right)+n\times 2
Korrutage 3 ja 3, et leida 9.
9=n^{2}-4n+n\times 2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada n ja n-4.
9=n^{2}-2n
Kombineerige -4n ja n\times 2, et leida -2n.
n^{2}-2n=9
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
n^{2}-2n-9=0
Lahutage mõlemast poolest 9.
n=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\left(-9\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -2 ja c väärtusega -9.
n=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\left(-9\right)}}{2}
Tõstke -2 ruutu.
n=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+36}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -9.
n=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{40}}{2}
Liitke 4 ja 36.
n=\frac{-\left(-2\right)±2\sqrt{10}}{2}
Leidke 40 ruutjuur.
n=\frac{2±2\sqrt{10}}{2}
Arvu -2 vastand on 2.
n=\frac{2\sqrt{10}+2}{2}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{2±2\sqrt{10}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 2\sqrt{10}.
n=\sqrt{10}+1
Jagage 2+2\sqrt{10} väärtusega 2.
n=\frac{2-2\sqrt{10}}{2}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{2±2\sqrt{10}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{10} väärtusest 2.
n=1-\sqrt{10}
Jagage 2-2\sqrt{10} väärtusega 2.
n=\sqrt{10}+1 n=1-\sqrt{10}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3\times 3=n\left(n-4\right)+n\times 2
Muutuja n ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga 3n^{3}, mis on arvu n^{3},3n^{2} vähim ühiskordne.
9=n\left(n-4\right)+n\times 2
Korrutage 3 ja 3, et leida 9.
9=n^{2}-4n+n\times 2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada n ja n-4.
9=n^{2}-2n
Kombineerige -4n ja n\times 2, et leida -2n.
n^{2}-2n=9
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
n^{2}-2n+1=9+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}-2n+1=10
Liitke 9 ja 1.
\left(n-1\right)^{2}=10
Lahutage n^{2}-2n+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n-1\right)^{2}}=\sqrt{10}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n-1=\sqrt{10} n-1=-\sqrt{10}
Lihtsustage.
n=\sqrt{10}+1 n=1-\sqrt{10}
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}