Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{19} + 1}{3} \approx 1,786299648
x=\frac{1-\sqrt{19}}{3}\approx -1,119632981
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x+6=3x^{2}
Korrutage võrrandi mõlemad pooled 3-ga.
2x+6-3x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 3x^{2}.
-3x^{2}+2x+6=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-3\right)\times 6}}{2\left(-3\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -3, b väärtusega 2 ja c väärtusega 6.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-3\right)\times 6}}{2\left(-3\right)}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4+12\times 6}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -3.
x=\frac{-2±\sqrt{4+72}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel 12 ja 6.
x=\frac{-2±\sqrt{76}}{2\left(-3\right)}
Liitke 4 ja 72.
x=\frac{-2±2\sqrt{19}}{2\left(-3\right)}
Leidke 76 ruutjuur.
x=\frac{-2±2\sqrt{19}}{-6}
Korrutage omavahel 2 ja -3.
x=\frac{2\sqrt{19}-2}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{19}}{-6}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2\sqrt{19}.
x=\frac{1-\sqrt{19}}{3}
Jagage -2+2\sqrt{19} väärtusega -6.
x=\frac{-2\sqrt{19}-2}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{19}}{-6}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{19} väärtusest -2.
x=\frac{\sqrt{19}+1}{3}
Jagage -2-2\sqrt{19} väärtusega -6.
x=\frac{1-\sqrt{19}}{3} x=\frac{\sqrt{19}+1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x+6=3x^{2}
Korrutage võrrandi mõlemad pooled 3-ga.
2x+6-3x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest 3x^{2}.
2x-3x^{2}=-6
Lahutage mõlemast poolest 6. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-3x^{2}+2x=-6
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-3x^{2}+2x}{-3}=-\frac{6}{-3}
Jagage mõlemad pooled -3-ga.
x^{2}+\frac{2}{-3}x=-\frac{6}{-3}
-3-ga jagamine võtab -3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x=-\frac{6}{-3}
Jagage 2 väärtusega -3.
x^{2}-\frac{2}{3}x=2
Jagage -6 väärtusega -3.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=2+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=2+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{19}{9}
Liitke 2 ja \frac{1}{9}.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{19}{9}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{19}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=\frac{\sqrt{19}}{3} x-\frac{1}{3}=-\frac{\sqrt{19}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{19}+1}{3} x=\frac{1-\sqrt{19}}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}