Lahendage ja leidke x
x=10
x=-9
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{1}{2}xx+\frac{1}{2}x\left(-1\right)=45
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada \frac{1}{2}x ja x-1.
\frac{1}{2}x^{2}+\frac{1}{2}x\left(-1\right)=45
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{1}{2}x=45
Korrutage \frac{1}{2} ja -1, et leida -\frac{1}{2}.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{1}{2}x-45=0
Lahutage mõlemast poolest 45.
x=\frac{-\left(-\frac{1}{2}\right)±\sqrt{\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}-4\times \frac{1}{2}\left(-45\right)}}{2\times \frac{1}{2}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{2}, b väärtusega -\frac{1}{2} ja c väärtusega -45.
x=\frac{-\left(-\frac{1}{2}\right)±\sqrt{\frac{1}{4}-4\times \frac{1}{2}\left(-45\right)}}{2\times \frac{1}{2}}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\left(-\frac{1}{2}\right)±\sqrt{\frac{1}{4}-2\left(-45\right)}}{2\times \frac{1}{2}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{1}{2}.
x=\frac{-\left(-\frac{1}{2}\right)±\sqrt{\frac{1}{4}+90}}{2\times \frac{1}{2}}
Korrutage omavahel -2 ja -45.
x=\frac{-\left(-\frac{1}{2}\right)±\sqrt{\frac{361}{4}}}{2\times \frac{1}{2}}
Liitke \frac{1}{4} ja 90.
x=\frac{-\left(-\frac{1}{2}\right)±\frac{19}{2}}{2\times \frac{1}{2}}
Leidke \frac{361}{4} ruutjuur.
x=\frac{\frac{1}{2}±\frac{19}{2}}{2\times \frac{1}{2}}
Arvu -\frac{1}{2} vastand on \frac{1}{2}.
x=\frac{\frac{1}{2}±\frac{19}{2}}{1}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{2}.
x=\frac{10}{1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{1}{2}±\frac{19}{2}}{1}, kui ± on pluss. Liitke \frac{1}{2} ja \frac{19}{2}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=10
Jagage 10 väärtusega 1.
x=-\frac{9}{1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{1}{2}±\frac{19}{2}}{1}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{1}{2} väärtusest \frac{19}{2}, leides ühise nimetaja ning lahutades lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=-9
Jagage -9 väärtusega 1.
x=10 x=-9
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{1}{2}xx+\frac{1}{2}x\left(-1\right)=45
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada \frac{1}{2}x ja x-1.
\frac{1}{2}x^{2}+\frac{1}{2}x\left(-1\right)=45
Korrutage x ja x, et leida x^{2}.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{1}{2}x=45
Korrutage \frac{1}{2} ja -1, et leida -\frac{1}{2}.
\frac{\frac{1}{2}x^{2}-\frac{1}{2}x}{\frac{1}{2}}=\frac{45}{\frac{1}{2}}
Korrutage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{1}{2}}{\frac{1}{2}}\right)x=\frac{45}{\frac{1}{2}}
\frac{1}{2}-ga jagamine võtab \frac{1}{2}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=\frac{45}{\frac{1}{2}}
Jagage -\frac{1}{2} väärtusega \frac{1}{2}, korrutades -\frac{1}{2} väärtuse \frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-x=90
Jagage 45 väärtusega \frac{1}{2}, korrutades 45 väärtuse \frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=90+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=90+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{361}{4}
Liitke 90 ja \frac{1}{4}.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{361}{4}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{361}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{19}{2} x-\frac{1}{2}=-\frac{19}{2}
Lihtsustage.
x=10 x=-9
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}