Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=-\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3}\approx -0-1,962185028i
x=\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3}\approx 1,962185028i
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}=\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}\left(3x^{2}+15\right)
Korrutage võrrandi mõlemad pooled 2-ga.
2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}=2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+10\times 3^{\frac{1}{2}}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada \frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}} ja 3x^{2}+15.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+10\times 3^{\frac{1}{2}}=2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}=2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}-10\times 3^{\frac{1}{2}}
Lahutage mõlemast poolest 10\times 3^{\frac{1}{2}}.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}=2\sqrt{2}-\frac{28}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}
Kombineerige \frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}} ja -10\times 3^{\frac{1}{2}}, et leida -\frac{28}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}.
2\sqrt{3}x^{2}=-\frac{28}{3}\sqrt{3}+2\sqrt{2}
Muutke liikmete järjestust.
x^{2}=\frac{-\frac{28\sqrt{3}}{3}+2\sqrt{2}}{2\sqrt{3}}
2\sqrt{3}-ga jagamine võtab 2\sqrt{3}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}=\frac{\sqrt{6}-14}{3}
Jagage -\frac{28\sqrt{3}}{3}+2\sqrt{2} väärtusega 2\sqrt{3}.
x=\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3} x=-\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}=\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}\left(3x^{2}+15\right)
Korrutage võrrandi mõlemad pooled 2-ga.
2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}=2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+10\times 3^{\frac{1}{2}}
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada \frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}} ja 3x^{2}+15.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+10\times 3^{\frac{1}{2}}=2\sqrt{2}+\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}
Vahetage pooled nii, et kõik muutuvad liikmed asuksid vasakul.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+10\times 3^{\frac{1}{2}}-2\sqrt{2}=\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}
Lahutage mõlemast poolest 2\sqrt{2}.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+10\times 3^{\frac{1}{2}}-2\sqrt{2}-\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}=0
Lahutage mõlemast poolest \frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}.
2\times 3^{\frac{1}{2}}x^{2}+\frac{28}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}-2\sqrt{2}=0
Kombineerige 10\times 3^{\frac{1}{2}} ja -\frac{2}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}, et leida \frac{28}{3}\times 3^{\frac{1}{2}}.
2\sqrt{3}x^{2}-2\sqrt{2}+\frac{28}{3}\sqrt{3}=0
Muutke liikmete järjestust.
2\sqrt{3}x^{2}+\frac{28\sqrt{3}}{3}-2\sqrt{2}=0
Sellised ruutvõrrandid nagu see siin, kus on liige x^{2}, kuid puudub liige x, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}, kui ruutvõrrand on viidud standardkujule: ax^{2}+bx+c=0.
x=\frac{0±\sqrt{0^{2}-4\times 2\sqrt{3}\left(\frac{28\sqrt{3}}{3}-2\sqrt{2}\right)}}{2\times 2\sqrt{3}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2\sqrt{3}, b väärtusega 0 ja c väärtusega -2\sqrt{2}+\frac{28\sqrt{3}}{3}.
x=\frac{0±\sqrt{-4\times 2\sqrt{3}\left(\frac{28\sqrt{3}}{3}-2\sqrt{2}\right)}}{2\times 2\sqrt{3}}
Tõstke 0 ruutu.
x=\frac{0±\sqrt{\left(-8\sqrt{3}\right)\left(\frac{28\sqrt{3}}{3}-2\sqrt{2}\right)}}{2\times 2\sqrt{3}}
Korrutage omavahel -4 ja 2\sqrt{3}.
x=\frac{0±\sqrt{16\sqrt{6}-224}}{2\times 2\sqrt{3}}
Korrutage omavahel -8\sqrt{3} ja -2\sqrt{2}+\frac{28\sqrt{3}}{3}.
x=\frac{0±4i\sqrt{14-\sqrt{6}}}{2\times 2\sqrt{3}}
Leidke 16\sqrt{6}-224 ruutjuur.
x=\frac{0±4i\sqrt{14-\sqrt{6}}}{4\sqrt{3}}
Korrutage omavahel 2 ja 2\sqrt{3}.
x=\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{0±4i\sqrt{14-\sqrt{6}}}{4\sqrt{3}}, kui ± on pluss.
x=-\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{0±4i\sqrt{14-\sqrt{6}}}{4\sqrt{3}}, kui ± on miinus.
x=\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3} x=-\frac{i\sqrt{42-3\sqrt{6}}}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}