Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{41} + 3}{2} \approx 4,701562119
x=\frac{3-\sqrt{41}}{2}\approx -1,701562119
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(x+2\right)\left(x-4\right)=1x
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -3,-2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x+2\right)\left(x+3\right), mis on arvu x+3,x^{2}+5x+6 vähim ühiskordne.
x^{2}-2x-8=1x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-4, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}-2x-8-x=0
Lahutage mõlemast poolest 1x.
x^{2}-3x-8=0
Kombineerige -2x ja -x, et leida -3x.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{\left(-3\right)^{2}-4\left(-8\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -3 ja c väärtusega -8.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9-4\left(-8\right)}}{2}
Tõstke -3 ruutu.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{9+32}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -8.
x=\frac{-\left(-3\right)±\sqrt{41}}{2}
Liitke 9 ja 32.
x=\frac{3±\sqrt{41}}{2}
Arvu -3 vastand on 3.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±\sqrt{41}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 3 ja \sqrt{41}.
x=\frac{3-\sqrt{41}}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{3±\sqrt{41}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{41} väärtusest 3.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{2} x=\frac{3-\sqrt{41}}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(x+2\right)\left(x-4\right)=1x
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -3,-2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x+2\right)\left(x+3\right), mis on arvu x+3,x^{2}+5x+6 vähim ühiskordne.
x^{2}-2x-8=1x
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x-4, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}-2x-8-x=0
Lahutage mõlemast poolest 1x.
x^{2}-3x-8=0
Kombineerige -2x ja -x, et leida -3x.
x^{2}-3x=8
Liitke 8 mõlemale poolele. Nulli liitmisel mis tahes väärtusele on tulemuseks sama väärtus.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=8+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=8+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{41}{4}
Liitke 8 ja \frac{9}{4}.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{41}{4}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{41}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{\sqrt{41}}{2} x-\frac{3}{2}=-\frac{\sqrt{41}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{41}+3}{2} x=\frac{3-\sqrt{41}}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}