Lahendage ja leidke x
x=\frac{1}{6}\approx 0,166666667
x=0
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(2x-3\right)\left(x-1\right)-\left(-3-2x\right)\left(2x-1\right)=0
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -\frac{3}{2},\frac{3}{2}, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(2x-3\right)\left(2x+3\right), mis on arvu 2x+3,3-2x vähim ühiskordne.
2x^{2}-5x+3-\left(-3-2x\right)\left(2x-1\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-3 ja x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+3-\left(-4x+3-4x^{2}\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -3-2x ja 2x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+3+4x-3+4x^{2}=0
Avaldise "-4x+3-4x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
2x^{2}-x+3-3+4x^{2}=0
Kombineerige -5x ja 4x, et leida -x.
2x^{2}-x+4x^{2}=0
Lahutage 3 väärtusest 3, et leida 0.
6x^{2}-x=0
Kombineerige 2x^{2} ja 4x^{2}, et leida 6x^{2}.
x\left(6x-1\right)=0
Tooge x sulgude ette.
x=0 x=\frac{1}{6}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x=0 ja 6x-1=0.
\left(2x-3\right)\left(x-1\right)-\left(-3-2x\right)\left(2x-1\right)=0
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -\frac{3}{2},\frac{3}{2}, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(2x-3\right)\left(2x+3\right), mis on arvu 2x+3,3-2x vähim ühiskordne.
2x^{2}-5x+3-\left(-3-2x\right)\left(2x-1\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-3 ja x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+3-\left(-4x+3-4x^{2}\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -3-2x ja 2x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+3+4x-3+4x^{2}=0
Avaldise "-4x+3-4x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
2x^{2}-x+3-3+4x^{2}=0
Kombineerige -5x ja 4x, et leida -x.
2x^{2}-x+4x^{2}=0
Lahutage 3 väärtusest 3, et leida 0.
6x^{2}-x=0
Kombineerige 2x^{2} ja 4x^{2}, et leida 6x^{2}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega -1 ja c väärtusega 0.
x=\frac{-\left(-1\right)±1}{2\times 6}
Leidke 1 ruutjuur.
x=\frac{1±1}{2\times 6}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±1}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{2}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±1}{12}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 1.
x=\frac{1}{6}
Taandage murd \frac{2}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=\frac{0}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±1}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 1 väärtusest 1.
x=0
Jagage 0 väärtusega 12.
x=\frac{1}{6} x=0
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(2x-3\right)\left(x-1\right)-\left(-3-2x\right)\left(2x-1\right)=0
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -\frac{3}{2},\frac{3}{2}, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(2x-3\right)\left(2x+3\right), mis on arvu 2x+3,3-2x vähim ühiskordne.
2x^{2}-5x+3-\left(-3-2x\right)\left(2x-1\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-3 ja x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+3-\left(-4x+3-4x^{2}\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -3-2x ja 2x-1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x+3+4x-3+4x^{2}=0
Avaldise "-4x+3-4x^{2}" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
2x^{2}-x+3-3+4x^{2}=0
Kombineerige -5x ja 4x, et leida -x.
2x^{2}-x+4x^{2}=0
Lahutage 3 väärtusest 3, et leida 0.
6x^{2}-x=0
Kombineerige 2x^{2} ja 4x^{2}, et leida 6x^{2}.
\frac{6x^{2}-x}{6}=\frac{0}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}-\frac{1}{6}x=\frac{0}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{6}x=0
Jagage 0 väärtusega 6.
x^{2}-\frac{1}{6}x+\left(-\frac{1}{12}\right)^{2}=\left(-\frac{1}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{6} 2-ga, et leida -\frac{1}{12}. Seejärel liitke -\frac{1}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}=\frac{1}{144}
Tõstke -\frac{1}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(x-\frac{1}{12}\right)^{2}=\frac{1}{144}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{6}x+\frac{1}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{12}=\frac{1}{12} x-\frac{1}{12}=-\frac{1}{12}
Lihtsustage.
x=\frac{1}{6} x=0
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}