Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{7} + 1}{2} \approx 1,822875656
x=\frac{1-\sqrt{7}}{2}\approx -0,822875656
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x-1=2x\left(-x+2\right)-x+2
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled -x+2-ga.
x-1=-2x^{2}+4x-x+2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja -x+2.
x-1=-2x^{2}+3x+2
Kombineerige 4x ja -x, et leida 3x.
x-1+2x^{2}=3x+2
Liitke 2x^{2} mõlemale poolele.
x-1+2x^{2}-3x=2
Lahutage mõlemast poolest 3x.
-2x-1+2x^{2}=2
Kombineerige x ja -3x, et leida -2x.
-2x-1+2x^{2}-2=0
Lahutage mõlemast poolest 2.
-2x-3+2x^{2}=0
Lahutage 2 väärtusest -1, et leida -3.
2x^{2}-2x-3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{\left(-2\right)^{2}-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -2 ja c väärtusega -3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-4\times 2\left(-3\right)}}{2\times 2}
Tõstke -2 ruutu.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4-8\left(-3\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{4+24}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -3.
x=\frac{-\left(-2\right)±\sqrt{28}}{2\times 2}
Liitke 4 ja 24.
x=\frac{-\left(-2\right)±2\sqrt{7}}{2\times 2}
Leidke 28 ruutjuur.
x=\frac{2±2\sqrt{7}}{2\times 2}
Arvu -2 vastand on 2.
x=\frac{2±2\sqrt{7}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{2\sqrt{7}+2}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{7}}{4}, kui ± on pluss. Liitke 2 ja 2\sqrt{7}.
x=\frac{\sqrt{7}+1}{2}
Jagage 2+2\sqrt{7} väärtusega 4.
x=\frac{2-2\sqrt{7}}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{2±2\sqrt{7}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{7} väärtusest 2.
x=\frac{1-\sqrt{7}}{2}
Jagage 2-2\sqrt{7} väärtusega 4.
x=\frac{\sqrt{7}+1}{2} x=\frac{1-\sqrt{7}}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x-1=2x\left(-x+2\right)-x+2
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled -x+2-ga.
x-1=-2x^{2}+4x-x+2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x ja -x+2.
x-1=-2x^{2}+3x+2
Kombineerige 4x ja -x, et leida 3x.
x-1+2x^{2}=3x+2
Liitke 2x^{2} mõlemale poolele.
x-1+2x^{2}-3x=2
Lahutage mõlemast poolest 3x.
-2x-1+2x^{2}=2
Kombineerige x ja -3x, et leida -2x.
-2x+2x^{2}=2+1
Liitke 1 mõlemale poolele.
-2x+2x^{2}=3
Liitke 2 ja 1, et leida 3.
2x^{2}-2x=3
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{2x^{2}-2x}{2}=\frac{3}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{2}{2}\right)x=\frac{3}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=\frac{3}{2}
Jagage -2 väärtusega 2.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{3}{2}+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{7}{4}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{7}{4}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{7}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{7}}{2} x-\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{7}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{7}+1}{2} x=\frac{1-\sqrt{7}}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}