Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4}\approx 0,153112887
x=-\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4}\approx -0,653112887
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(2x-1\right)x+\left(-1-2x\right)\times 2=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -\frac{1}{2},\frac{1}{2}, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(2x-1\right)\left(2x+1\right), mis on arvu 2x+1,1-2x vähim ühiskordne.
2x^{2}-x+\left(-1-2x\right)\times 2=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-1 ja x.
2x^{2}-x-2-4x=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1-2x ja 2.
2x^{2}-5x-2=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Kombineerige -x ja -4x, et leida -5x.
2x^{2}-5x-2=\left(6x-3\right)\left(2x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja 2x-1.
2x^{2}-5x-2=12x^{2}-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 6x-3 ja 2x+1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x-2-12x^{2}=-3
Lahutage mõlemast poolest 12x^{2}.
-10x^{2}-5x-2=-3
Kombineerige 2x^{2} ja -12x^{2}, et leida -10x^{2}.
-10x^{2}-5x-2+3=0
Liitke 3 mõlemale poolele.
-10x^{2}-5x+1=0
Liitke -2 ja 3, et leida 1.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{\left(-5\right)^{2}-4\left(-10\right)}}{2\left(-10\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -10, b väärtusega -5 ja c väärtusega 1.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-4\left(-10\right)}}{2\left(-10\right)}
Tõstke -5 ruutu.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25+40}}{2\left(-10\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -10.
x=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{65}}{2\left(-10\right)}
Liitke 25 ja 40.
x=\frac{5±\sqrt{65}}{2\left(-10\right)}
Arvu -5 vastand on 5.
x=\frac{5±\sqrt{65}}{-20}
Korrutage omavahel 2 ja -10.
x=\frac{\sqrt{65}+5}{-20}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{5±\sqrt{65}}{-20}, kui ± on pluss. Liitke 5 ja \sqrt{65}.
x=-\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4}
Jagage 5+\sqrt{65} väärtusega -20.
x=\frac{5-\sqrt{65}}{-20}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{5±\sqrt{65}}{-20}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{65} väärtusest 5.
x=\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4}
Jagage 5-\sqrt{65} väärtusega -20.
x=-\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4} x=\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(2x-1\right)x+\left(-1-2x\right)\times 2=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -\frac{1}{2},\frac{1}{2}, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(2x-1\right)\left(2x+1\right), mis on arvu 2x+1,1-2x vähim ühiskordne.
2x^{2}-x+\left(-1-2x\right)\times 2=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x-1 ja x.
2x^{2}-x-2-4x=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -1-2x ja 2.
2x^{2}-5x-2=3\left(2x-1\right)\left(2x+1\right)
Kombineerige -x ja -4x, et leida -5x.
2x^{2}-5x-2=\left(6x-3\right)\left(2x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja 2x-1.
2x^{2}-5x-2=12x^{2}-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 6x-3 ja 2x+1, ning koondage sarnased liikmed.
2x^{2}-5x-2-12x^{2}=-3
Lahutage mõlemast poolest 12x^{2}.
-10x^{2}-5x-2=-3
Kombineerige 2x^{2} ja -12x^{2}, et leida -10x^{2}.
-10x^{2}-5x=-3+2
Liitke 2 mõlemale poolele.
-10x^{2}-5x=-1
Liitke -3 ja 2, et leida -1.
\frac{-10x^{2}-5x}{-10}=-\frac{1}{-10}
Jagage mõlemad pooled -10-ga.
x^{2}+\left(-\frac{5}{-10}\right)x=-\frac{1}{-10}
-10-ga jagamine võtab -10-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{1}{2}x=-\frac{1}{-10}
Taandage murd \frac{-5}{-10} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 5.
x^{2}+\frac{1}{2}x=\frac{1}{10}
Jagage -1 väärtusega -10.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{1}{10}+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{2} 2-ga, et leida \frac{1}{4}. Seejärel liitke \frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{1}{10}+\frac{1}{16}
Tõstke \frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}=\frac{13}{80}
Liitke \frac{1}{10} ja \frac{1}{16}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{13}{80}
Lahutage x^{2}+\frac{1}{2}x+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{13}{80}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{4}=\frac{\sqrt{65}}{20} x+\frac{1}{4}=-\frac{\sqrt{65}}{20}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4} x=-\frac{\sqrt{65}}{20}-\frac{1}{4}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}