Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2}\approx 1,704159458
x=-\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2}\approx -0,704159458
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac { x ^ { 2 } - x } { 9 } = \frac { 2 } { 15 }
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-x=\frac{2}{15}\times 9
Korrutage mõlemad pooled 9-ga.
x^{2}-x=\frac{6}{5}
Korrutage \frac{2}{15} ja 9, et leida \frac{6}{5}.
x^{2}-x-\frac{6}{5}=0
Lahutage mõlemast poolest \frac{6}{5}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\left(-\frac{6}{5}\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -1 ja c väärtusega -\frac{6}{5}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+\frac{24}{5}}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -\frac{6}{5}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{\frac{29}{5}}}{2}
Liitke 1 ja \frac{24}{5}.
x=\frac{-\left(-1\right)±\frac{\sqrt{145}}{5}}{2}
Leidke \frac{29}{5} ruutjuur.
x=\frac{1±\frac{\sqrt{145}}{5}}{2}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{\frac{\sqrt{145}}{5}+1}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\frac{\sqrt{145}}{5}}{2}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja \frac{\sqrt{145}}{5}.
x=\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2}
Jagage 1+\frac{\sqrt{145}}{5} väärtusega 2.
x=\frac{-\frac{\sqrt{145}}{5}+1}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\frac{\sqrt{145}}{5}}{2}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{\sqrt{145}}{5} väärtusest 1.
x=-\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2}
Jagage 1-\frac{\sqrt{145}}{5} väärtusega 2.
x=\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-x=\frac{2}{15}\times 9
Korrutage mõlemad pooled 9-ga.
x^{2}-x=\frac{6}{5}
Korrutage \frac{2}{15} ja 9, et leida \frac{6}{5}.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{6}{5}+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{6}{5}+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{29}{20}
Liitke \frac{6}{5} ja \frac{1}{4}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{29}{20}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{29}{20}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{\sqrt{145}}{10} x-\frac{1}{2}=-\frac{\sqrt{145}}{10}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2} x=-\frac{\sqrt{145}}{10}+\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}