Lahendage ja leidke x
x=3\sqrt{2}+6\approx 10,242640687
x=6-3\sqrt{2}\approx 1,757359313
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{1}{9}x^{2}-\frac{4}{3}x=-2
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
\frac{1}{9}x^{2}-\frac{4}{3}x-\left(-2\right)=-2-\left(-2\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 2.
\frac{1}{9}x^{2}-\frac{4}{3}x-\left(-2\right)=0
-2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{1}{9}x^{2}-\frac{4}{3}x+2=0
Lahutage -2 väärtusest 0.
x=\frac{-\left(-\frac{4}{3}\right)±\sqrt{\left(-\frac{4}{3}\right)^{2}-4\times \frac{1}{9}\times 2}}{2\times \frac{1}{9}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{9}, b väärtusega -\frac{4}{3} ja c väärtusega 2.
x=\frac{-\left(-\frac{4}{3}\right)±\sqrt{\frac{16}{9}-4\times \frac{1}{9}\times 2}}{2\times \frac{1}{9}}
Tõstke -\frac{4}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\left(-\frac{4}{3}\right)±\sqrt{\frac{16}{9}-\frac{4}{9}\times 2}}{2\times \frac{1}{9}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{1}{9}.
x=\frac{-\left(-\frac{4}{3}\right)±\sqrt{\frac{16-8}{9}}}{2\times \frac{1}{9}}
Korrutage omavahel -\frac{4}{9} ja 2.
x=\frac{-\left(-\frac{4}{3}\right)±\sqrt{\frac{8}{9}}}{2\times \frac{1}{9}}
Liitke \frac{16}{9} ja -\frac{8}{9}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=\frac{-\left(-\frac{4}{3}\right)±\frac{2\sqrt{2}}{3}}{2\times \frac{1}{9}}
Leidke \frac{8}{9} ruutjuur.
x=\frac{\frac{4}{3}±\frac{2\sqrt{2}}{3}}{2\times \frac{1}{9}}
Arvu -\frac{4}{3} vastand on \frac{4}{3}.
x=\frac{\frac{4}{3}±\frac{2\sqrt{2}}{3}}{\frac{2}{9}}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{9}.
x=\frac{2\sqrt{2}+4}{\frac{2}{9}\times 3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{4}{3}±\frac{2\sqrt{2}}{3}}{\frac{2}{9}}, kui ± on pluss. Liitke \frac{4}{3} ja \frac{2\sqrt{2}}{3}.
x=3\sqrt{2}+6
Jagage \frac{4+2\sqrt{2}}{3} väärtusega \frac{2}{9}, korrutades \frac{4+2\sqrt{2}}{3} väärtuse \frac{2}{9} pöördväärtusega.
x=\frac{4-2\sqrt{2}}{\frac{2}{9}\times 3}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{4}{3}±\frac{2\sqrt{2}}{3}}{\frac{2}{9}}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{2\sqrt{2}}{3} väärtusest \frac{4}{3}.
x=6-3\sqrt{2}
Jagage \frac{4-2\sqrt{2}}{3} väärtusega \frac{2}{9}, korrutades \frac{4-2\sqrt{2}}{3} väärtuse \frac{2}{9} pöördväärtusega.
x=3\sqrt{2}+6 x=6-3\sqrt{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{1}{9}x^{2}-\frac{4}{3}x=-2
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{\frac{1}{9}x^{2}-\frac{4}{3}x}{\frac{1}{9}}=-\frac{2}{\frac{1}{9}}
Korrutage mõlemad pooled 9-ga.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{4}{3}}{\frac{1}{9}}\right)x=-\frac{2}{\frac{1}{9}}
\frac{1}{9}-ga jagamine võtab \frac{1}{9}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-12x=-\frac{2}{\frac{1}{9}}
Jagage -\frac{4}{3} väärtusega \frac{1}{9}, korrutades -\frac{4}{3} väärtuse \frac{1}{9} pöördväärtusega.
x^{2}-12x=-18
Jagage -2 väärtusega \frac{1}{9}, korrutades -2 väärtuse \frac{1}{9} pöördväärtusega.
x^{2}-12x+\left(-6\right)^{2}=-18+\left(-6\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -12 2-ga, et leida -6. Seejärel liitke -6 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-12x+36=-18+36
Tõstke -6 ruutu.
x^{2}-12x+36=18
Liitke -18 ja 36.
\left(x-6\right)^{2}=18
Lahutage x^{2}-12x+36. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-6\right)^{2}}=\sqrt{18}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-6=3\sqrt{2} x-6=-3\sqrt{2}
Lihtsustage.
x=3\sqrt{2}+6 x=6-3\sqrt{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega 6.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}