Lahendage ja leidke p
p=1
p=4
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
p+5=1-p\left(p-6\right)
Muutuja p ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga p\left(p+1\right), mis on arvu p^{2}+p,p+1 vähim ühiskordne.
p+5=1-\left(p^{2}-6p\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada p ja p-6.
p+5=1-p^{2}+6p
Avaldise "p^{2}-6p" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
p+5-1=-p^{2}+6p
Lahutage mõlemast poolest 1.
p+4=-p^{2}+6p
Lahutage 1 väärtusest 5, et leida 4.
p+4+p^{2}=6p
Liitke p^{2} mõlemale poolele.
p+4+p^{2}-6p=0
Lahutage mõlemast poolest 6p.
-5p+4+p^{2}=0
Kombineerige p ja -6p, et leida -5p.
p^{2}-5p+4=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-5 ab=4
Võrrandi käivitamiseks p^{2}-5p+4 valemi abil p^{2}+\left(a+b\right)p+ab=\left(p+a\right)\left(p+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-4 -2,-2
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 4.
-1-4=-5 -2-2=-4
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa -5.
\left(p-4\right)\left(p-1\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(p+a\right)\left(p+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
p=4 p=1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage p-4=0 ja p-1=0.
p+5=1-p\left(p-6\right)
Muutuja p ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga p\left(p+1\right), mis on arvu p^{2}+p,p+1 vähim ühiskordne.
p+5=1-\left(p^{2}-6p\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada p ja p-6.
p+5=1-p^{2}+6p
Avaldise "p^{2}-6p" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
p+5-1=-p^{2}+6p
Lahutage mõlemast poolest 1.
p+4=-p^{2}+6p
Lahutage 1 väärtusest 5, et leida 4.
p+4+p^{2}=6p
Liitke p^{2} mõlemale poolele.
p+4+p^{2}-6p=0
Lahutage mõlemast poolest 6p.
-5p+4+p^{2}=0
Kombineerige p ja -6p, et leida -5p.
p^{2}-5p+4=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=-5 ab=1\times 4=4
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul p^{2}+ap+bp+4. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,-4 -2,-2
Kuna ab on positiivne, a ja b on sama märk. Kuna a+b on negatiivne, a ja b on mõlemad negatiivsed. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks 4.
-1-4=-5 -2-2=-4
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=-1
Lahendus on paar, mis annab summa -5.
\left(p^{2}-4p\right)+\left(-p+4\right)
Kirjutagep^{2}-5p+4 ümber kujul \left(p^{2}-4p\right)+\left(-p+4\right).
p\left(p-4\right)-\left(p-4\right)
Lahutage p esimesel ja -1 teise rühma.
\left(p-4\right)\left(p-1\right)
Tooge liige p-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
p=4 p=1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage p-4=0 ja p-1=0.
p+5=1-p\left(p-6\right)
Muutuja p ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga p\left(p+1\right), mis on arvu p^{2}+p,p+1 vähim ühiskordne.
p+5=1-\left(p^{2}-6p\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada p ja p-6.
p+5=1-p^{2}+6p
Avaldise "p^{2}-6p" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
p+5-1=-p^{2}+6p
Lahutage mõlemast poolest 1.
p+4=-p^{2}+6p
Lahutage 1 väärtusest 5, et leida 4.
p+4+p^{2}=6p
Liitke p^{2} mõlemale poolele.
p+4+p^{2}-6p=0
Lahutage mõlemast poolest 6p.
-5p+4+p^{2}=0
Kombineerige p ja -6p, et leida -5p.
p^{2}-5p+4=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
p=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{\left(-5\right)^{2}-4\times 4}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega -5 ja c väärtusega 4.
p=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-4\times 4}}{2}
Tõstke -5 ruutu.
p=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{25-16}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
p=\frac{-\left(-5\right)±\sqrt{9}}{2}
Liitke 25 ja -16.
p=\frac{-\left(-5\right)±3}{2}
Leidke 9 ruutjuur.
p=\frac{5±3}{2}
Arvu -5 vastand on 5.
p=\frac{8}{2}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{5±3}{2}, kui ± on pluss. Liitke 5 ja 3.
p=4
Jagage 8 väärtusega 2.
p=\frac{2}{2}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{5±3}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 3 väärtusest 5.
p=1
Jagage 2 väärtusega 2.
p=4 p=1
Võrrand on nüüd lahendatud.
p+5=1-p\left(p-6\right)
Muutuja p ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga p\left(p+1\right), mis on arvu p^{2}+p,p+1 vähim ühiskordne.
p+5=1-\left(p^{2}-6p\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada p ja p-6.
p+5=1-p^{2}+6p
Avaldise "p^{2}-6p" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
p+5+p^{2}=1+6p
Liitke p^{2} mõlemale poolele.
p+5+p^{2}-6p=1
Lahutage mõlemast poolest 6p.
-5p+5+p^{2}=1
Kombineerige p ja -6p, et leida -5p.
-5p+p^{2}=1-5
Lahutage mõlemast poolest 5.
-5p+p^{2}=-4
Lahutage 5 väärtusest 1, et leida -4.
p^{2}-5p=-4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
p^{2}-5p+\left(-\frac{5}{2}\right)^{2}=-4+\left(-\frac{5}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -5 2-ga, et leida -\frac{5}{2}. Seejärel liitke -\frac{5}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
p^{2}-5p+\frac{25}{4}=-4+\frac{25}{4}
Tõstke -\frac{5}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
p^{2}-5p+\frac{25}{4}=\frac{9}{4}
Liitke -4 ja \frac{25}{4}.
\left(p-\frac{5}{2}\right)^{2}=\frac{9}{4}
Lahutage p^{2}-5p+\frac{25}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(p-\frac{5}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
p-\frac{5}{2}=\frac{3}{2} p-\frac{5}{2}=-\frac{3}{2}
Lihtsustage.
p=4 p=1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{5}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}