Lahendage ja leidke b
b=-2
b = \frac{3}{2} = 1\frac{1}{2} = 1,5
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(b-3\right)\left(b-2\right)-5+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Muutuja b ei tohi võrduda ühegagi väärtustest 1,3, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(b-3\right)\left(b-1\right), mis on arvu b-1,b^{2}-4b+3,3-b vähim ühiskordne.
b^{2}-5b+6-5+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada b-3 ja b-2, ning koondage sarnased liikmed.
b^{2}-5b+1+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Lahutage 5 väärtusest 6, et leida 1.
b^{2}-5b+1+b^{2}-4b+3=\left(1-b\right)\times 10
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada b-3 ja b-1, ning koondage sarnased liikmed.
2b^{2}-5b+1-4b+3=\left(1-b\right)\times 10
Kombineerige b^{2} ja b^{2}, et leida 2b^{2}.
2b^{2}-9b+1+3=\left(1-b\right)\times 10
Kombineerige -5b ja -4b, et leida -9b.
2b^{2}-9b+4=\left(1-b\right)\times 10
Liitke 1 ja 3, et leida 4.
2b^{2}-9b+4=10-10b
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 1-b ja 10.
2b^{2}-9b+4-10=-10b
Lahutage mõlemast poolest 10.
2b^{2}-9b-6=-10b
Lahutage 10 väärtusest 4, et leida -6.
2b^{2}-9b-6+10b=0
Liitke 10b mõlemale poolele.
2b^{2}+b-6=0
Kombineerige -9b ja 10b, et leida b.
a+b=1 ab=2\left(-6\right)=-12
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2b^{2}+ab+bb-6. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,12 -2,6 -3,4
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -12.
-1+12=11 -2+6=4 -3+4=1
Arvutage iga paari summa.
a=-3 b=4
Lahendus on paar, mis annab summa 1.
\left(2b^{2}-3b\right)+\left(4b-6\right)
Kirjutage2b^{2}+b-6 ümber kujul \left(2b^{2}-3b\right)+\left(4b-6\right).
b\left(2b-3\right)+2\left(2b-3\right)
Lahutage b esimesel ja 2 teise rühma.
\left(2b-3\right)\left(b+2\right)
Tooge liige 2b-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
b=\frac{3}{2} b=-2
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 2b-3=0 ja b+2=0.
\left(b-3\right)\left(b-2\right)-5+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Muutuja b ei tohi võrduda ühegagi väärtustest 1,3, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(b-3\right)\left(b-1\right), mis on arvu b-1,b^{2}-4b+3,3-b vähim ühiskordne.
b^{2}-5b+6-5+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada b-3 ja b-2, ning koondage sarnased liikmed.
b^{2}-5b+1+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Lahutage 5 väärtusest 6, et leida 1.
b^{2}-5b+1+b^{2}-4b+3=\left(1-b\right)\times 10
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada b-3 ja b-1, ning koondage sarnased liikmed.
2b^{2}-5b+1-4b+3=\left(1-b\right)\times 10
Kombineerige b^{2} ja b^{2}, et leida 2b^{2}.
2b^{2}-9b+1+3=\left(1-b\right)\times 10
Kombineerige -5b ja -4b, et leida -9b.
2b^{2}-9b+4=\left(1-b\right)\times 10
Liitke 1 ja 3, et leida 4.
2b^{2}-9b+4=10-10b
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 1-b ja 10.
2b^{2}-9b+4-10=-10b
Lahutage mõlemast poolest 10.
2b^{2}-9b-6=-10b
Lahutage 10 väärtusest 4, et leida -6.
2b^{2}-9b-6+10b=0
Liitke 10b mõlemale poolele.
2b^{2}+b-6=0
Kombineerige -9b ja 10b, et leida b.
b=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\times 2\left(-6\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 1 ja c väärtusega -6.
b=\frac{-1±\sqrt{1-4\times 2\left(-6\right)}}{2\times 2}
Tõstke 1 ruutu.
b=\frac{-1±\sqrt{1-8\left(-6\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
b=\frac{-1±\sqrt{1+48}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -6.
b=\frac{-1±\sqrt{49}}{2\times 2}
Liitke 1 ja 48.
b=\frac{-1±7}{2\times 2}
Leidke 49 ruutjuur.
b=\frac{-1±7}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
b=\frac{6}{4}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-1±7}{4}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja 7.
b=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{6}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
b=-\frac{8}{4}
Nüüd lahendage võrrand b=\frac{-1±7}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 7 väärtusest -1.
b=-2
Jagage -8 väärtusega 4.
b=\frac{3}{2} b=-2
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(b-3\right)\left(b-2\right)-5+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Muutuja b ei tohi võrduda ühegagi väärtustest 1,3, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(b-3\right)\left(b-1\right), mis on arvu b-1,b^{2}-4b+3,3-b vähim ühiskordne.
b^{2}-5b+6-5+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada b-3 ja b-2, ning koondage sarnased liikmed.
b^{2}-5b+1+\left(b-3\right)\left(b-1\right)=\left(1-b\right)\times 10
Lahutage 5 väärtusest 6, et leida 1.
b^{2}-5b+1+b^{2}-4b+3=\left(1-b\right)\times 10
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada b-3 ja b-1, ning koondage sarnased liikmed.
2b^{2}-5b+1-4b+3=\left(1-b\right)\times 10
Kombineerige b^{2} ja b^{2}, et leida 2b^{2}.
2b^{2}-9b+1+3=\left(1-b\right)\times 10
Kombineerige -5b ja -4b, et leida -9b.
2b^{2}-9b+4=\left(1-b\right)\times 10
Liitke 1 ja 3, et leida 4.
2b^{2}-9b+4=10-10b
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 1-b ja 10.
2b^{2}-9b+4+10b=10
Liitke 10b mõlemale poolele.
2b^{2}+b+4=10
Kombineerige -9b ja 10b, et leida b.
2b^{2}+b=10-4
Lahutage mõlemast poolest 4.
2b^{2}+b=6
Lahutage 4 väärtusest 10, et leida 6.
\frac{2b^{2}+b}{2}=\frac{6}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
b^{2}+\frac{1}{2}b=\frac{6}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
b^{2}+\frac{1}{2}b=3
Jagage 6 väärtusega 2.
b^{2}+\frac{1}{2}b+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}=3+\left(\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{1}{2} 2-ga, et leida \frac{1}{4}. Seejärel liitke \frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
b^{2}+\frac{1}{2}b+\frac{1}{16}=3+\frac{1}{16}
Tõstke \frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
b^{2}+\frac{1}{2}b+\frac{1}{16}=\frac{49}{16}
Liitke 3 ja \frac{1}{16}.
\left(b+\frac{1}{4}\right)^{2}=\frac{49}{16}
Lahutage b^{2}+\frac{1}{2}b+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(b+\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
b+\frac{1}{4}=\frac{7}{4} b+\frac{1}{4}=-\frac{7}{4}
Lihtsustage.
b=\frac{3}{2} b=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}