Lahendage ja leidke p
p=-\frac{4}{5}=-0,8
p=1
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
5p^{2}+3p=4\left(p+1\right)
Muutuja p ei tohi võrduda väärtusega -1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled p+1-ga.
5p^{2}+3p=4p+4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4 ja p+1.
5p^{2}+3p-4p=4
Lahutage mõlemast poolest 4p.
5p^{2}-p=4
Kombineerige 3p ja -4p, et leida -p.
5p^{2}-p-4=0
Lahutage mõlemast poolest 4.
a+b=-1 ab=5\left(-4\right)=-20
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 5p^{2}+ap+bp-4. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-20 2,-10 4,-5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -20.
1-20=-19 2-10=-8 4-5=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-5 b=4
Lahendus on paar, mis annab summa -1.
\left(5p^{2}-5p\right)+\left(4p-4\right)
Kirjutage5p^{2}-p-4 ümber kujul \left(5p^{2}-5p\right)+\left(4p-4\right).
5p\left(p-1\right)+4\left(p-1\right)
Lahutage 5p esimesel ja 4 teise rühma.
\left(p-1\right)\left(5p+4\right)
Tooge liige p-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
p=1 p=-\frac{4}{5}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage p-1=0 ja 5p+4=0.
5p^{2}+3p=4\left(p+1\right)
Muutuja p ei tohi võrduda väärtusega -1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled p+1-ga.
5p^{2}+3p=4p+4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4 ja p+1.
5p^{2}+3p-4p=4
Lahutage mõlemast poolest 4p.
5p^{2}-p=4
Kombineerige 3p ja -4p, et leida -p.
5p^{2}-p-4=0
Lahutage mõlemast poolest 4.
p=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 5\left(-4\right)}}{2\times 5}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 5, b väärtusega -1 ja c väärtusega -4.
p=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-20\left(-4\right)}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -4 ja 5.
p=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+80}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -20 ja -4.
p=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{81}}{2\times 5}
Liitke 1 ja 80.
p=\frac{-\left(-1\right)±9}{2\times 5}
Leidke 81 ruutjuur.
p=\frac{1±9}{2\times 5}
Arvu -1 vastand on 1.
p=\frac{1±9}{10}
Korrutage omavahel 2 ja 5.
p=\frac{10}{10}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{1±9}{10}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja 9.
p=1
Jagage 10 väärtusega 10.
p=-\frac{8}{10}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{1±9}{10}, kui ± on miinus. Lahutage 9 väärtusest 1.
p=-\frac{4}{5}
Taandage murd \frac{-8}{10} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
p=1 p=-\frac{4}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
5p^{2}+3p=4\left(p+1\right)
Muutuja p ei tohi võrduda väärtusega -1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled p+1-ga.
5p^{2}+3p=4p+4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4 ja p+1.
5p^{2}+3p-4p=4
Lahutage mõlemast poolest 4p.
5p^{2}-p=4
Kombineerige 3p ja -4p, et leida -p.
\frac{5p^{2}-p}{5}=\frac{4}{5}
Jagage mõlemad pooled 5-ga.
p^{2}-\frac{1}{5}p=\frac{4}{5}
5-ga jagamine võtab 5-ga korrutamise tagasi.
p^{2}-\frac{1}{5}p+\left(-\frac{1}{10}\right)^{2}=\frac{4}{5}+\left(-\frac{1}{10}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{5} 2-ga, et leida -\frac{1}{10}. Seejärel liitke -\frac{1}{10} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
p^{2}-\frac{1}{5}p+\frac{1}{100}=\frac{4}{5}+\frac{1}{100}
Tõstke -\frac{1}{10} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
p^{2}-\frac{1}{5}p+\frac{1}{100}=\frac{81}{100}
Liitke \frac{4}{5} ja \frac{1}{100}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(p-\frac{1}{10}\right)^{2}=\frac{81}{100}
Lahutage p^{2}-\frac{1}{5}p+\frac{1}{100}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(p-\frac{1}{10}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{81}{100}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
p-\frac{1}{10}=\frac{9}{10} p-\frac{1}{10}=-\frac{9}{10}
Lihtsustage.
p=1 p=-\frac{4}{5}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{10}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}