Lahendage ja leidke x
x = -\frac{7}{3} = -2\frac{1}{3} \approx -2,333333333
x=3
Graafik
Viktoriin
Polynomial
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac { 5 } { x ^ { 2 } - 4 } + \frac { x } { x - 2 } = 4
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
5+\left(x+2\right)x=4\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-4,x-2 vähim ühiskordne.
5+x^{2}+2x=4\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x.
5+x^{2}+2x=\left(4x-8\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4 ja x-2.
5+x^{2}+2x=4x^{2}-16
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4x-8 ja x+2, ning koondage sarnased liikmed.
5+x^{2}+2x-4x^{2}=-16
Lahutage mõlemast poolest 4x^{2}.
5-3x^{2}+2x=-16
Kombineerige x^{2} ja -4x^{2}, et leida -3x^{2}.
5-3x^{2}+2x+16=0
Liitke 16 mõlemale poolele.
21-3x^{2}+2x=0
Liitke 5 ja 16, et leida 21.
-3x^{2}+2x+21=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=2 ab=-3\times 21=-63
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -3x^{2}+ax+bx+21. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,63 -3,21 -7,9
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -63.
-1+63=62 -3+21=18 -7+9=2
Arvutage iga paari summa.
a=9 b=-7
Lahendus on paar, mis annab summa 2.
\left(-3x^{2}+9x\right)+\left(-7x+21\right)
Kirjutage-3x^{2}+2x+21 ümber kujul \left(-3x^{2}+9x\right)+\left(-7x+21\right).
3x\left(-x+3\right)+7\left(-x+3\right)
Lahutage 3x esimesel ja 7 teise rühma.
\left(-x+3\right)\left(3x+7\right)
Tooge liige -x+3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=3 x=-\frac{7}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage -x+3=0 ja 3x+7=0.
5+\left(x+2\right)x=4\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-4,x-2 vähim ühiskordne.
5+x^{2}+2x=4\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x.
5+x^{2}+2x=\left(4x-8\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4 ja x-2.
5+x^{2}+2x=4x^{2}-16
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4x-8 ja x+2, ning koondage sarnased liikmed.
5+x^{2}+2x-4x^{2}=-16
Lahutage mõlemast poolest 4x^{2}.
5-3x^{2}+2x=-16
Kombineerige x^{2} ja -4x^{2}, et leida -3x^{2}.
5-3x^{2}+2x+16=0
Liitke 16 mõlemale poolele.
21-3x^{2}+2x=0
Liitke 5 ja 16, et leida 21.
-3x^{2}+2x+21=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-3\right)\times 21}}{2\left(-3\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -3, b väärtusega 2 ja c väärtusega 21.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-3\right)\times 21}}{2\left(-3\right)}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4+12\times 21}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -3.
x=\frac{-2±\sqrt{4+252}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel 12 ja 21.
x=\frac{-2±\sqrt{256}}{2\left(-3\right)}
Liitke 4 ja 252.
x=\frac{-2±16}{2\left(-3\right)}
Leidke 256 ruutjuur.
x=\frac{-2±16}{-6}
Korrutage omavahel 2 ja -3.
x=\frac{14}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±16}{-6}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 16.
x=-\frac{7}{3}
Taandage murd \frac{14}{-6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=-\frac{18}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±16}{-6}, kui ± on miinus. Lahutage 16 väärtusest -2.
x=3
Jagage -18 väärtusega -6.
x=-\frac{7}{3} x=3
Võrrand on nüüd lahendatud.
5+\left(x+2\right)x=4\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-4,x-2 vähim ühiskordne.
5+x^{2}+2x=4\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+2 ja x.
5+x^{2}+2x=\left(4x-8\right)\left(x+2\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4 ja x-2.
5+x^{2}+2x=4x^{2}-16
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 4x-8 ja x+2, ning koondage sarnased liikmed.
5+x^{2}+2x-4x^{2}=-16
Lahutage mõlemast poolest 4x^{2}.
5-3x^{2}+2x=-16
Kombineerige x^{2} ja -4x^{2}, et leida -3x^{2}.
-3x^{2}+2x=-16-5
Lahutage mõlemast poolest 5.
-3x^{2}+2x=-21
Lahutage 5 väärtusest -16, et leida -21.
\frac{-3x^{2}+2x}{-3}=-\frac{21}{-3}
Jagage mõlemad pooled -3-ga.
x^{2}+\frac{2}{-3}x=-\frac{21}{-3}
-3-ga jagamine võtab -3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x=-\frac{21}{-3}
Jagage 2 väärtusega -3.
x^{2}-\frac{2}{3}x=7
Jagage -21 väärtusega -3.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=7+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=7+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{64}{9}
Liitke 7 ja \frac{1}{9}.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{64}{9}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{64}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=\frac{8}{3} x-\frac{1}{3}=-\frac{8}{3}
Lihtsustage.
x=3 x=-\frac{7}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}