Lahendage ja leidke x
x=\frac{2\sqrt{6}}{3}+1\approx 2,632993162
x=-\frac{2\sqrt{6}}{3}+1\approx -0,632993162
Graafik
Viktoriin
Quadratic Equation
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac { 4 } { x - 1 } + \frac { 2 } { x + 1 } = 3
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(x+1\right)\times 4+\left(x-1\right)\times 2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x-1,x+1 vähim ühiskordne.
4x+4+\left(x-1\right)\times 2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+1 ja 4.
4x+4+2x-2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 2.
6x+4-2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kombineerige 4x ja 2x, et leida 6x.
6x+2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Lahutage 2 väärtusest 4, et leida 2.
6x+2=\left(3x-3\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja x-1.
6x+2=3x^{2}-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3x-3 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
6x+2-3x^{2}=-3
Lahutage mõlemast poolest 3x^{2}.
6x+2-3x^{2}+3=0
Liitke 3 mõlemale poolele.
6x+5-3x^{2}=0
Liitke 2 ja 3, et leida 5.
-3x^{2}+6x+5=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-6±\sqrt{6^{2}-4\left(-3\right)\times 5}}{2\left(-3\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -3, b väärtusega 6 ja c väärtusega 5.
x=\frac{-6±\sqrt{36-4\left(-3\right)\times 5}}{2\left(-3\right)}
Tõstke 6 ruutu.
x=\frac{-6±\sqrt{36+12\times 5}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -3.
x=\frac{-6±\sqrt{36+60}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel 12 ja 5.
x=\frac{-6±\sqrt{96}}{2\left(-3\right)}
Liitke 36 ja 60.
x=\frac{-6±4\sqrt{6}}{2\left(-3\right)}
Leidke 96 ruutjuur.
x=\frac{-6±4\sqrt{6}}{-6}
Korrutage omavahel 2 ja -3.
x=\frac{4\sqrt{6}-6}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±4\sqrt{6}}{-6}, kui ± on pluss. Liitke -6 ja 4\sqrt{6}.
x=-\frac{2\sqrt{6}}{3}+1
Jagage -6+4\sqrt{6} väärtusega -6.
x=\frac{-4\sqrt{6}-6}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-6±4\sqrt{6}}{-6}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{6} väärtusest -6.
x=\frac{2\sqrt{6}}{3}+1
Jagage -6-4\sqrt{6} väärtusega -6.
x=-\frac{2\sqrt{6}}{3}+1 x=\frac{2\sqrt{6}}{3}+1
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(x+1\right)\times 4+\left(x-1\right)\times 2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x-1,x+1 vähim ühiskordne.
4x+4+\left(x-1\right)\times 2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x+1 ja 4.
4x+4+2x-2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja 2.
6x+4-2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Kombineerige 4x ja 2x, et leida 6x.
6x+2=3\left(x-1\right)\left(x+1\right)
Lahutage 2 väärtusest 4, et leida 2.
6x+2=\left(3x-3\right)\left(x+1\right)
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3 ja x-1.
6x+2=3x^{2}-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 3x-3 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
6x+2-3x^{2}=-3
Lahutage mõlemast poolest 3x^{2}.
6x-3x^{2}=-3-2
Lahutage mõlemast poolest 2.
6x-3x^{2}=-5
Lahutage 2 väärtusest -3, et leida -5.
-3x^{2}+6x=-5
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-3x^{2}+6x}{-3}=-\frac{5}{-3}
Jagage mõlemad pooled -3-ga.
x^{2}+\frac{6}{-3}x=-\frac{5}{-3}
-3-ga jagamine võtab -3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-2x=-\frac{5}{-3}
Jagage 6 väärtusega -3.
x^{2}-2x=\frac{5}{3}
Jagage -5 väärtusega -3.
x^{2}-2x+1=\frac{5}{3}+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=\frac{8}{3}
Liitke \frac{5}{3} ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=\frac{8}{3}
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{8}{3}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=\frac{2\sqrt{6}}{3} x-1=-\frac{2\sqrt{6}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{2\sqrt{6}}{3}+1 x=-\frac{2\sqrt{6}}{3}+1
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}