Lahendage ja leidke x
x = -\frac{3}{2} = -1\frac{1}{2} = -1,5
x=\frac{1}{3}\approx 0,333333333
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\left(x^{2}-4\right)\times 4+15+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,-1,1,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-1,x^{4}-5x^{2}+4,4-x^{2} vähim ühiskordne.
4x^{2}-16+15+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x^{2}-4 ja 4.
4x^{2}-1+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Liitke -16 ja 15, et leida -1.
4x^{2}-1+7x=-2x^{2}+2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -x^{2}+1 ja 2.
4x^{2}-1+7x+2x^{2}=2
Liitke 2x^{2} mõlemale poolele.
6x^{2}-1+7x=2
Kombineerige 4x^{2} ja 2x^{2}, et leida 6x^{2}.
6x^{2}-1+7x-2=0
Lahutage mõlemast poolest 2.
6x^{2}-3+7x=0
Lahutage 2 väärtusest -1, et leida -3.
6x^{2}+7x-3=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=7 ab=6\left(-3\right)=-18
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 6x^{2}+ax+bx-3. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,18 -2,9 -3,6
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -18.
-1+18=17 -2+9=7 -3+6=3
Arvutage iga paari summa.
a=-2 b=9
Lahendus on paar, mis annab summa 7.
\left(6x^{2}-2x\right)+\left(9x-3\right)
Kirjutage6x^{2}+7x-3 ümber kujul \left(6x^{2}-2x\right)+\left(9x-3\right).
2x\left(3x-1\right)+3\left(3x-1\right)
Lahutage 2x esimesel ja 3 teise rühma.
\left(3x-1\right)\left(2x+3\right)
Tooge liige 3x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{1}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x-1=0 ja 2x+3=0.
\left(x^{2}-4\right)\times 4+15+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,-1,1,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-1,x^{4}-5x^{2}+4,4-x^{2} vähim ühiskordne.
4x^{2}-16+15+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x^{2}-4 ja 4.
4x^{2}-1+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Liitke -16 ja 15, et leida -1.
4x^{2}-1+7x=-2x^{2}+2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -x^{2}+1 ja 2.
4x^{2}-1+7x+2x^{2}=2
Liitke 2x^{2} mõlemale poolele.
6x^{2}-1+7x=2
Kombineerige 4x^{2} ja 2x^{2}, et leida 6x^{2}.
6x^{2}-1+7x-2=0
Lahutage mõlemast poolest 2.
6x^{2}-3+7x=0
Lahutage 2 väärtusest -1, et leida -3.
6x^{2}+7x-3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-7±\sqrt{7^{2}-4\times 6\left(-3\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega 7 ja c väärtusega -3.
x=\frac{-7±\sqrt{49-4\times 6\left(-3\right)}}{2\times 6}
Tõstke 7 ruutu.
x=\frac{-7±\sqrt{49-24\left(-3\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
x=\frac{-7±\sqrt{49+72}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -3.
x=\frac{-7±\sqrt{121}}{2\times 6}
Liitke 49 ja 72.
x=\frac{-7±11}{2\times 6}
Leidke 121 ruutjuur.
x=\frac{-7±11}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{4}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-7±11}{12}, kui ± on pluss. Liitke -7 ja 11.
x=\frac{1}{3}
Taandage murd \frac{4}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{18}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-7±11}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 11 väärtusest -7.
x=-\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-18}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=\frac{1}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\left(x^{2}-4\right)\times 4+15+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,-1,1,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(x+2\right), mis on arvu x^{2}-1,x^{4}-5x^{2}+4,4-x^{2} vähim ühiskordne.
4x^{2}-16+15+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x^{2}-4 ja 4.
4x^{2}-1+7x=\left(-x^{2}+1\right)\times 2
Liitke -16 ja 15, et leida -1.
4x^{2}-1+7x=-2x^{2}+2
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada -x^{2}+1 ja 2.
4x^{2}-1+7x+2x^{2}=2
Liitke 2x^{2} mõlemale poolele.
6x^{2}-1+7x=2
Kombineerige 4x^{2} ja 2x^{2}, et leida 6x^{2}.
6x^{2}+7x=2+1
Liitke 1 mõlemale poolele.
6x^{2}+7x=3
Liitke 2 ja 1, et leida 3.
\frac{6x^{2}+7x}{6}=\frac{3}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\frac{7}{6}x=\frac{3}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{7}{6}x=\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{3}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}+\frac{7}{6}x+\left(\frac{7}{12}\right)^{2}=\frac{1}{2}+\left(\frac{7}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{7}{6} 2-ga, et leida \frac{7}{12}. Seejärel liitke \frac{7}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{7}{6}x+\frac{49}{144}=\frac{1}{2}+\frac{49}{144}
Tõstke \frac{7}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{7}{6}x+\frac{49}{144}=\frac{121}{144}
Liitke \frac{1}{2} ja \frac{49}{144}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{7}{12}\right)^{2}=\frac{121}{144}
Lahutage x^{2}+\frac{7}{6}x+\frac{49}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{7}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{121}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{7}{12}=\frac{11}{12} x+\frac{7}{12}=-\frac{11}{12}
Lihtsustage.
x=\frac{1}{3} x=-\frac{3}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{7}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}