Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{5}\approx 2,236067977
x=-\sqrt{5}\approx -2,236067977
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6\times 3-\left(3x^{2}-3\right)=1+x^{2}
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga 6\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(x^{2}+1\right), mis on arvu x^{4}-1,2x^{2}+2,6-6x^{2} vähim ühiskordne.
18-\left(3x^{2}-3\right)=1+x^{2}
Korrutage 6 ja 3, et leida 18.
18-3x^{2}+3=1+x^{2}
Avaldise "3x^{2}-3" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
21-3x^{2}=1+x^{2}
Liitke 18 ja 3, et leida 21.
21-3x^{2}-x^{2}=1
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
21-4x^{2}=1
Kombineerige -3x^{2} ja -x^{2}, et leida -4x^{2}.
-4x^{2}=1-21
Lahutage mõlemast poolest 21.
-4x^{2}=-20
Lahutage 21 väärtusest 1, et leida -20.
x^{2}=\frac{-20}{-4}
Jagage mõlemad pooled -4-ga.
x^{2}=5
Jagage -20 väärtusega -4, et leida 5.
x=\sqrt{5} x=-\sqrt{5}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
6\times 3-\left(3x^{2}-3\right)=1+x^{2}
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga 6\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(x^{2}+1\right), mis on arvu x^{4}-1,2x^{2}+2,6-6x^{2} vähim ühiskordne.
18-\left(3x^{2}-3\right)=1+x^{2}
Korrutage 6 ja 3, et leida 18.
18-3x^{2}+3=1+x^{2}
Avaldise "3x^{2}-3" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
21-3x^{2}=1+x^{2}
Liitke 18 ja 3, et leida 21.
21-3x^{2}-1=x^{2}
Lahutage mõlemast poolest 1.
20-3x^{2}=x^{2}
Lahutage 1 väärtusest 21, et leida 20.
20-3x^{2}-x^{2}=0
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
20-4x^{2}=0
Kombineerige -3x^{2} ja -x^{2}, et leida -4x^{2}.
-4x^{2}+20=0
Sellised ruutvõrrandid nagu see siin, kus on liige x^{2}, kuid puudub liige x, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}, kui ruutvõrrand on viidud standardkujule: ax^{2}+bx+c=0.
x=\frac{0±\sqrt{0^{2}-4\left(-4\right)\times 20}}{2\left(-4\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -4, b väärtusega 0 ja c väärtusega 20.
x=\frac{0±\sqrt{-4\left(-4\right)\times 20}}{2\left(-4\right)}
Tõstke 0 ruutu.
x=\frac{0±\sqrt{16\times 20}}{2\left(-4\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -4.
x=\frac{0±\sqrt{320}}{2\left(-4\right)}
Korrutage omavahel 16 ja 20.
x=\frac{0±8\sqrt{5}}{2\left(-4\right)}
Leidke 320 ruutjuur.
x=\frac{0±8\sqrt{5}}{-8}
Korrutage omavahel 2 ja -4.
x=-\sqrt{5}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{0±8\sqrt{5}}{-8}, kui ± on pluss.
x=\sqrt{5}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{0±8\sqrt{5}}{-8}, kui ± on miinus.
x=-\sqrt{5} x=\sqrt{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}