Lahendage ja leidke x
x=-1
Graafik
Viktoriin
Polynomial
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac { 1 } { x - 2 } - \frac { 4 } { x ^ { 2 } - 4 } = 1
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x+2-4=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x-2,x^{2}-4 vähim ühiskordne.
x-2=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Lahutage 4 väärtusest 2, et leida -2.
x-2=x^{2}-4
Mõelge valemile \left(x-2\right)\left(x+2\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 2 ruutu.
x-2-x^{2}=-4
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
x-2-x^{2}+4=0
Liitke 4 mõlemale poolele.
x+2-x^{2}=0
Liitke -2 ja 4, et leida 2.
-x^{2}+x+2=0
Paigutage polünoomi liikmed standardkujule viimiseks ümber. Järjestage liikmed suurimast väikseimani.
a+b=1 ab=-2=-2
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul -x^{2}+ax+bx+2. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
a=2 b=-1
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Ainult siis, kui paar on süsteemi lahendus.
\left(-x^{2}+2x\right)+\left(-x+2\right)
Kirjutage-x^{2}+x+2 ümber kujul \left(-x^{2}+2x\right)+\left(-x+2\right).
-x\left(x-2\right)-\left(x-2\right)
Lahutage -x esimesel ja -1 teise rühma.
\left(x-2\right)\left(-x-1\right)
Tooge liige x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=2 x=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-2=0 ja -x-1=0.
x=-1
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2.
x+2-4=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x-2,x^{2}-4 vähim ühiskordne.
x-2=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Lahutage 4 väärtusest 2, et leida -2.
x-2=x^{2}-4
Mõelge valemile \left(x-2\right)\left(x+2\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 2 ruutu.
x-2-x^{2}=-4
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
x-2-x^{2}+4=0
Liitke 4 mõlemale poolele.
x+2-x^{2}=0
Liitke -2 ja 4, et leida 2.
-x^{2}+x+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-1±\sqrt{1^{2}-4\left(-1\right)\times 2}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 1 ja c väärtusega 2.
x=\frac{-1±\sqrt{1-4\left(-1\right)\times 2}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 1 ruutu.
x=\frac{-1±\sqrt{1+4\times 2}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-1±\sqrt{1+8}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja 2.
x=\frac{-1±\sqrt{9}}{2\left(-1\right)}
Liitke 1 ja 8.
x=\frac{-1±3}{2\left(-1\right)}
Leidke 9 ruutjuur.
x=\frac{-1±3}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{2}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±3}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -1 ja 3.
x=-1
Jagage 2 väärtusega -2.
x=-\frac{4}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-1±3}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage 3 väärtusest -1.
x=2
Jagage -4 väärtusega -2.
x=-1 x=2
Võrrand on nüüd lahendatud.
x=-1
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2.
x+2-4=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x-2,x^{2}-4 vähim ühiskordne.
x-2=\left(x-2\right)\left(x+2\right)
Lahutage 4 väärtusest 2, et leida -2.
x-2=x^{2}-4
Mõelge valemile \left(x-2\right)\left(x+2\right). Korrutustehte saab ruutude vaheks teisendada järgmise reegli abil: \left(a-b\right)\left(a+b\right)=a^{2}-b^{2}. Tõstke 2 ruutu.
x-2-x^{2}=-4
Lahutage mõlemast poolest x^{2}.
x-x^{2}=-4+2
Liitke 2 mõlemale poolele.
x-x^{2}=-2
Liitke -4 ja 2, et leida -2.
-x^{2}+x=-2
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-x^{2}+x}{-1}=-\frac{2}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\frac{1}{-1}x=-\frac{2}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-x=-\frac{2}{-1}
Jagage 1 väärtusega -1.
x^{2}-x=2
Jagage -2 väärtusega -1.
x^{2}-x+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}=2+\left(-\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -1 2-ga, et leida -\frac{1}{2}. Seejärel liitke -\frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=2+\frac{1}{4}
Tõstke -\frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-x+\frac{1}{4}=\frac{9}{4}
Liitke 2 ja \frac{1}{4}.
\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{9}{4}
Lahutage x^{2}-x+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{2}=\frac{3}{2} x-\frac{1}{2}=-\frac{3}{2}
Lihtsustage.
x=2 x=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{2}.
x=-1
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 2.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}