Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{10} + 1}{3} \approx 1,387425887
x=\frac{1-\sqrt{10}}{3}\approx -0,72075922
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x+1-\left(x-1\right)x+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x-1,x+1 vähim ühiskordne.
x+1-\left(x^{2}-x\right)+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja x.
x+1-x^{2}+x+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Avaldise "x^{2}-x" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
2x+1-x^{2}+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Kombineerige x ja x, et leida 2x.
2x+1-x^{2}+\left(x^{2}-1\right)\left(-2\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
2x+1-x^{2}-2x^{2}+2=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x^{2}-1 ja -2.
2x+1-3x^{2}+2=0
Kombineerige -x^{2} ja -2x^{2}, et leida -3x^{2}.
2x+3-3x^{2}=0
Liitke 1 ja 2, et leida 3.
-3x^{2}+2x+3=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-3\right)\times 3}}{2\left(-3\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -3, b väärtusega 2 ja c väärtusega 3.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-3\right)\times 3}}{2\left(-3\right)}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4+12\times 3}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -3.
x=\frac{-2±\sqrt{4+36}}{2\left(-3\right)}
Korrutage omavahel 12 ja 3.
x=\frac{-2±\sqrt{40}}{2\left(-3\right)}
Liitke 4 ja 36.
x=\frac{-2±2\sqrt{10}}{2\left(-3\right)}
Leidke 40 ruutjuur.
x=\frac{-2±2\sqrt{10}}{-6}
Korrutage omavahel 2 ja -3.
x=\frac{2\sqrt{10}-2}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{10}}{-6}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2\sqrt{10}.
x=\frac{1-\sqrt{10}}{3}
Jagage -2+2\sqrt{10} väärtusega -6.
x=\frac{-2\sqrt{10}-2}{-6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{10}}{-6}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{10} väärtusest -2.
x=\frac{\sqrt{10}+1}{3}
Jagage -2-2\sqrt{10} väärtusega -6.
x=\frac{1-\sqrt{10}}{3} x=\frac{\sqrt{10}+1}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x+1-\left(x-1\right)x+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -1,1, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-1\right)\left(x+1\right), mis on arvu x-1,x+1 vähim ühiskordne.
x+1-\left(x^{2}-x\right)+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja x.
x+1-x^{2}+x+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Avaldise "x^{2}-x" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
2x+1-x^{2}+\left(x-1\right)\left(x+1\right)\left(-2\right)=0
Kombineerige x ja x, et leida 2x.
2x+1-x^{2}+\left(x^{2}-1\right)\left(-2\right)=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-1 ja x+1, ning koondage sarnased liikmed.
2x+1-x^{2}-2x^{2}+2=0
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x^{2}-1 ja -2.
2x+1-3x^{2}+2=0
Kombineerige -x^{2} ja -2x^{2}, et leida -3x^{2}.
2x+3-3x^{2}=0
Liitke 1 ja 2, et leida 3.
2x-3x^{2}=-3
Lahutage mõlemast poolest 3. Mis tahes arvu lahutamisel nullist on tulemuseks sama arvu negatiivne väärtus.
-3x^{2}+2x=-3
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{-3x^{2}+2x}{-3}=-\frac{3}{-3}
Jagage mõlemad pooled -3-ga.
x^{2}+\frac{2}{-3}x=-\frac{3}{-3}
-3-ga jagamine võtab -3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{3}x=-\frac{3}{-3}
Jagage 2 väärtusega -3.
x^{2}-\frac{2}{3}x=1
Jagage -3 väärtusega -3.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}=1+\left(-\frac{1}{3}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{3} 2-ga, et leida -\frac{1}{3}. Seejärel liitke -\frac{1}{3} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=1+\frac{1}{9}
Tõstke -\frac{1}{3} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}=\frac{10}{9}
Liitke 1 ja \frac{1}{9}.
\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}=\frac{10}{9}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{3}x+\frac{1}{9}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{3}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{10}{9}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{3}=\frac{\sqrt{10}}{3} x-\frac{1}{3}=-\frac{\sqrt{10}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{10}+1}{3} x=\frac{1-\sqrt{10}}{3}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}