Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{111}-6}{5}\approx 0,907130751
x=\frac{-\sqrt{111}-6}{5}\approx -3,307130751
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{1}{3}x^{2}+\frac{4}{5}x=1
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
\frac{1}{3}x^{2}+\frac{4}{5}x-1=1-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
\frac{1}{3}x^{2}+\frac{4}{5}x-1=0
1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\sqrt{\left(\frac{4}{5}\right)^{2}-4\times \frac{1}{3}\left(-1\right)}}{2\times \frac{1}{3}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{3}, b väärtusega \frac{4}{5} ja c väärtusega -1.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\sqrt{\frac{16}{25}-4\times \frac{1}{3}\left(-1\right)}}{2\times \frac{1}{3}}
Tõstke \frac{4}{5} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\sqrt{\frac{16}{25}-\frac{4}{3}\left(-1\right)}}{2\times \frac{1}{3}}
Korrutage omavahel -4 ja \frac{1}{3}.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\sqrt{\frac{16}{25}+\frac{4}{3}}}{2\times \frac{1}{3}}
Korrutage omavahel -\frac{4}{3} ja -1.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\sqrt{\frac{148}{75}}}{2\times \frac{1}{3}}
Liitke \frac{16}{25} ja \frac{4}{3}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\frac{2\sqrt{111}}{15}}{2\times \frac{1}{3}}
Leidke \frac{148}{75} ruutjuur.
x=\frac{-\frac{4}{5}±\frac{2\sqrt{111}}{15}}{\frac{2}{3}}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{3}.
x=\frac{\frac{2\sqrt{111}}{15}-\frac{4}{5}}{\frac{2}{3}}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\frac{4}{5}±\frac{2\sqrt{111}}{15}}{\frac{2}{3}}, kui ± on pluss. Liitke -\frac{4}{5} ja \frac{2\sqrt{111}}{15}.
x=\frac{\sqrt{111}-6}{5}
Jagage -\frac{4}{5}+\frac{2\sqrt{111}}{15} väärtusega \frac{2}{3}, korrutades -\frac{4}{5}+\frac{2\sqrt{111}}{15} väärtuse \frac{2}{3} pöördväärtusega.
x=\frac{-\frac{2\sqrt{111}}{15}-\frac{4}{5}}{\frac{2}{3}}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-\frac{4}{5}±\frac{2\sqrt{111}}{15}}{\frac{2}{3}}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{2\sqrt{111}}{15} väärtusest -\frac{4}{5}.
x=\frac{-\sqrt{111}-6}{5}
Jagage -\frac{4}{5}-\frac{2\sqrt{111}}{15} väärtusega \frac{2}{3}, korrutades -\frac{4}{5}-\frac{2\sqrt{111}}{15} väärtuse \frac{2}{3} pöördväärtusega.
x=\frac{\sqrt{111}-6}{5} x=\frac{-\sqrt{111}-6}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{1}{3}x^{2}+\frac{4}{5}x=1
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{\frac{1}{3}x^{2}+\frac{4}{5}x}{\frac{1}{3}}=\frac{1}{\frac{1}{3}}
Korrutage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\frac{\frac{4}{5}}{\frac{1}{3}}x=\frac{1}{\frac{1}{3}}
\frac{1}{3}-ga jagamine võtab \frac{1}{3}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{12}{5}x=\frac{1}{\frac{1}{3}}
Jagage \frac{4}{5} väärtusega \frac{1}{3}, korrutades \frac{4}{5} väärtuse \frac{1}{3} pöördväärtusega.
x^{2}+\frac{12}{5}x=3
Jagage 1 väärtusega \frac{1}{3}, korrutades 1 väärtuse \frac{1}{3} pöördväärtusega.
x^{2}+\frac{12}{5}x+\left(\frac{6}{5}\right)^{2}=3+\left(\frac{6}{5}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{12}{5} 2-ga, et leida \frac{6}{5}. Seejärel liitke \frac{6}{5} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{12}{5}x+\frac{36}{25}=3+\frac{36}{25}
Tõstke \frac{6}{5} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{12}{5}x+\frac{36}{25}=\frac{111}{25}
Liitke 3 ja \frac{36}{25}.
\left(x+\frac{6}{5}\right)^{2}=\frac{111}{25}
Lahutage x^{2}+\frac{12}{5}x+\frac{36}{25}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{6}{5}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{111}{25}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{6}{5}=\frac{\sqrt{111}}{5} x+\frac{6}{5}=-\frac{\sqrt{111}}{5}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{111}-6}{5} x=\frac{-\sqrt{111}-6}{5}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{6}{5}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}