Lahendage ja leidke x
x=3
x=0
Graafik
Viktoriin
Polynomial
5 probleemid, mis on sarnased:
\frac { 1 } { 2 } x ^ { 2 } - \frac { 3 } { 2 } x = 0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x\left(\frac{1}{2}x-\frac{3}{2}\right)=0
Tooge x sulgude ette.
x=0 x=3
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x=0 ja \frac{x-3}{2}=0.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\sqrt{\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}}}{2\times \frac{1}{2}}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega \frac{1}{2}, b väärtusega -\frac{3}{2} ja c väärtusega 0.
x=\frac{-\left(-\frac{3}{2}\right)±\frac{3}{2}}{2\times \frac{1}{2}}
Leidke \left(-\frac{3}{2}\right)^{2} ruutjuur.
x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{2\times \frac{1}{2}}
Arvu -\frac{3}{2} vastand on \frac{3}{2}.
x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{1}
Korrutage omavahel 2 ja \frac{1}{2}.
x=\frac{3}{1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{1}, kui ± on pluss. Liitke \frac{3}{2} ja \frac{3}{2}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=3
Jagage 3 väärtusega 1.
x=\frac{0}{1}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{\frac{3}{2}±\frac{3}{2}}{1}, kui ± on miinus. Lahutage \frac{3}{2} väärtusest \frac{3}{2}, leides ühise nimetaja ning lahutades lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
x=0
Jagage 0 väärtusega 1.
x=3 x=0
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{\frac{1}{2}x^{2}-\frac{3}{2}x}{\frac{1}{2}}=\frac{0}{\frac{1}{2}}
Korrutage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{\frac{3}{2}}{\frac{1}{2}}\right)x=\frac{0}{\frac{1}{2}}
\frac{1}{2}-ga jagamine võtab \frac{1}{2}-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-3x=\frac{0}{\frac{1}{2}}
Jagage -\frac{3}{2} väärtusega \frac{1}{2}, korrutades -\frac{3}{2} väärtuse \frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-3x=0
Jagage 0 väärtusega \frac{1}{2}, korrutades 0 väärtuse \frac{1}{2} pöördväärtusega.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{9}{4}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{3}{2} x-\frac{3}{2}=-\frac{3}{2}
Lihtsustage.
x=3 x=0
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}