Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{21} + 5}{2} \approx 4,791287847
x=\frac{5-\sqrt{21}}{2}\approx 0,208712153
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}-4=\left(x-3\right)\left(2x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2,3, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-3\right)\left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x-3,x^{2}-4 vähim ühiskordne.
x^{2}-4=2x^{2}-5x-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-3 ja 2x+1, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}-4-2x^{2}=-5x-3
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-x^{2}-4=-5x-3
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
-x^{2}-4+5x=-3
Liitke 5x mõlemale poolele.
-x^{2}-4+5x+3=0
Liitke 3 mõlemale poolele.
-x^{2}-1+5x=0
Liitke -4 ja 3, et leida -1.
-x^{2}+5x-1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-5±\sqrt{5^{2}-4\left(-1\right)\left(-1\right)}}{2\left(-1\right)}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega -1, b väärtusega 5 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-5±\sqrt{25-4\left(-1\right)\left(-1\right)}}{2\left(-1\right)}
Tõstke 5 ruutu.
x=\frac{-5±\sqrt{25+4\left(-1\right)}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel -4 ja -1.
x=\frac{-5±\sqrt{25-4}}{2\left(-1\right)}
Korrutage omavahel 4 ja -1.
x=\frac{-5±\sqrt{21}}{2\left(-1\right)}
Liitke 25 ja -4.
x=\frac{-5±\sqrt{21}}{-2}
Korrutage omavahel 2 ja -1.
x=\frac{\sqrt{21}-5}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±\sqrt{21}}{-2}, kui ± on pluss. Liitke -5 ja \sqrt{21}.
x=\frac{5-\sqrt{21}}{2}
Jagage -5+\sqrt{21} väärtusega -2.
x=\frac{-\sqrt{21}-5}{-2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±\sqrt{21}}{-2}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{21} väärtusest -5.
x=\frac{\sqrt{21}+5}{2}
Jagage -5-\sqrt{21} väärtusega -2.
x=\frac{5-\sqrt{21}}{2} x=\frac{\sqrt{21}+5}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}-4=\left(x-3\right)\left(2x+1\right)
Muutuja x ei tohi võrduda ühegagi väärtustest -2,2,3, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga \left(x-3\right)\left(x-2\right)\left(x+2\right), mis on arvu x-3,x^{2}-4 vähim ühiskordne.
x^{2}-4=2x^{2}-5x-3
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada x-3 ja 2x+1, ning koondage sarnased liikmed.
x^{2}-4-2x^{2}=-5x-3
Lahutage mõlemast poolest 2x^{2}.
-x^{2}-4=-5x-3
Kombineerige x^{2} ja -2x^{2}, et leida -x^{2}.
-x^{2}-4+5x=-3
Liitke 5x mõlemale poolele.
-x^{2}+5x=-3+4
Liitke 4 mõlemale poolele.
-x^{2}+5x=1
Liitke -3 ja 4, et leida 1.
\frac{-x^{2}+5x}{-1}=\frac{1}{-1}
Jagage mõlemad pooled -1-ga.
x^{2}+\frac{5}{-1}x=\frac{1}{-1}
-1-ga jagamine võtab -1-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-5x=\frac{1}{-1}
Jagage 5 väärtusega -1.
x^{2}-5x=-1
Jagage 1 väärtusega -1.
x^{2}-5x+\left(-\frac{5}{2}\right)^{2}=-1+\left(-\frac{5}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -5 2-ga, et leida -\frac{5}{2}. Seejärel liitke -\frac{5}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-5x+\frac{25}{4}=-1+\frac{25}{4}
Tõstke -\frac{5}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-5x+\frac{25}{4}=\frac{21}{4}
Liitke -1 ja \frac{25}{4}.
\left(x-\frac{5}{2}\right)^{2}=\frac{21}{4}
Lahutage x^{2}-5x+\frac{25}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{5}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{21}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{5}{2}=\frac{\sqrt{21}}{2} x-\frac{5}{2}=-\frac{\sqrt{21}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{21}+5}{2} x=\frac{5-\sqrt{21}}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{5}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}