Lahendage ja leidke x
x=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1\approx 3,121320344
x=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1\approx -1,121320344
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x-\left(5x-2x^{2}+3\right)=4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x+1 ja 3-x, ning koondage sarnased liikmed.
x-5x+2x^{2}-3=4
Avaldise "5x-2x^{2}+3" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
-4x+2x^{2}-3=4
Kombineerige x ja -5x, et leida -4x.
-4x+2x^{2}-3-4=0
Lahutage mõlemast poolest 4.
-4x+2x^{2}-7=0
Lahutage 4 väärtusest -3, et leida -7.
2x^{2}-4x-7=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{\left(-4\right)^{2}-4\times 2\left(-7\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -4 ja c väärtusega -7.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-4\times 2\left(-7\right)}}{2\times 2}
Tõstke -4 ruutu.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-8\left(-7\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16+56}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -7.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{72}}{2\times 2}
Liitke 16 ja 56.
x=\frac{-\left(-4\right)±6\sqrt{2}}{2\times 2}
Leidke 72 ruutjuur.
x=\frac{4±6\sqrt{2}}{2\times 2}
Arvu -4 vastand on 4.
x=\frac{4±6\sqrt{2}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{6\sqrt{2}+4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±6\sqrt{2}}{4}, kui ± on pluss. Liitke 4 ja 6\sqrt{2}.
x=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Jagage 4+6\sqrt{2} väärtusega 4.
x=\frac{4-6\sqrt{2}}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±6\sqrt{2}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 6\sqrt{2} väärtusest 4.
x=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Jagage 4-6\sqrt{2} väärtusega 4.
x=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1 x=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Võrrand on nüüd lahendatud.
x-\left(5x-2x^{2}+3\right)=4
Kasutage distributiivsusomadust, et korrutada 2x+1 ja 3-x, ning koondage sarnased liikmed.
x-5x+2x^{2}-3=4
Avaldise "5x-2x^{2}+3" vastandi leidmiseks tuleb leida iga liikme vastand.
-4x+2x^{2}-3=4
Kombineerige x ja -5x, et leida -4x.
-4x+2x^{2}=4+3
Liitke 3 mõlemale poolele.
-4x+2x^{2}=7
Liitke 4 ja 3, et leida 7.
2x^{2}-4x=7
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{2x^{2}-4x}{2}=\frac{7}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{4}{2}\right)x=\frac{7}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-2x=\frac{7}{2}
Jagage -4 väärtusega 2.
x^{2}-2x+1=\frac{7}{2}+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=\frac{9}{2}
Liitke \frac{7}{2} ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=\frac{9}{2}
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{9}{2}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=\frac{3\sqrt{2}}{2} x-1=-\frac{3\sqrt{2}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{3\sqrt{2}}{2}+1 x=-\frac{3\sqrt{2}}{2}+1
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}