Lahendage ja leidke x
x=-5
x=3
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
x^{2}+2x-10-5=0
Lahutage mõlemast poolest 5.
x^{2}+2x-15=0
Lahutage 5 väärtusest -10, et leida -15.
a+b=2 ab=-15
Võrrandi käivitamiseks x^{2}+2x-15 valemi abil x^{2}+\left(a+b\right)x+ab=\left(x+a\right)\left(x+b\right). a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,15 -3,5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -15.
-1+15=14 -3+5=2
Arvutage iga paari summa.
a=-3 b=5
Lahendus on paar, mis annab summa 2.
\left(x-3\right)\left(x+5\right)
Kirjutage teguriteks jaotatud avaldis \left(x+a\right)\left(x+b\right) saadud väärtuste abil ümber.
x=3 x=-5
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-3=0 ja x+5=0.
x^{2}+2x-10-5=0
Lahutage mõlemast poolest 5.
x^{2}+2x-15=0
Lahutage 5 väärtusest -10, et leida -15.
a+b=2 ab=1\left(-15\right)=-15
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-15. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,15 -3,5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -15.
-1+15=14 -3+5=2
Arvutage iga paari summa.
a=-3 b=5
Lahendus on paar, mis annab summa 2.
\left(x^{2}-3x\right)+\left(5x-15\right)
Kirjutagex^{2}+2x-15 ümber kujul \left(x^{2}-3x\right)+\left(5x-15\right).
x\left(x-3\right)+5\left(x-3\right)
Lahutage x esimesel ja 5 teise rühma.
\left(x-3\right)\left(x+5\right)
Tooge liige x-3 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=3 x=-5
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-3=0 ja x+5=0.
x^{2}+2x-10=5
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x^{2}+2x-10-5=5-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 5.
x^{2}+2x-10-5=0
5 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+2x-15=0
Lahutage 5 väärtusest -10.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\left(-15\right)}}{2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 1, b väärtusega 2 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\left(-15\right)}}{2}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4+60}}{2}
Korrutage omavahel -4 ja -15.
x=\frac{-2±\sqrt{64}}{2}
Liitke 4 ja 60.
x=\frac{-2±8}{2}
Leidke 64 ruutjuur.
x=\frac{6}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±8}{2}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 8.
x=3
Jagage 6 väärtusega 2.
x=-\frac{10}{2}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±8}{2}, kui ± on miinus. Lahutage 8 väärtusest -2.
x=-5
Jagage -10 väärtusega 2.
x=3 x=-5
Võrrand on nüüd lahendatud.
x^{2}+2x-10=5
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
x^{2}+2x-10-\left(-10\right)=5-\left(-10\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 10.
x^{2}+2x=5-\left(-10\right)
-10 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x^{2}+2x=15
Lahutage -10 väärtusest 5.
x^{2}+2x+1^{2}=15+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=15+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=16
Liitke 15 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=16
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{16}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=4 x+1=-4
Lihtsustage.
x=3 x=-5
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}