Lahendage ja leidke n
n = -\frac{7}{3} = -2\frac{1}{3} \approx -2,333333333
n=0
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
n\left(9n+21\right)=0
Tooge n sulgude ette.
n=0 n=-\frac{7}{3}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage n=0 ja 9n+21=0.
9n^{2}+21n=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
n=\frac{-21±\sqrt{21^{2}}}{2\times 9}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 9, b väärtusega 21 ja c väärtusega 0.
n=\frac{-21±21}{2\times 9}
Leidke 21^{2} ruutjuur.
n=\frac{-21±21}{18}
Korrutage omavahel 2 ja 9.
n=\frac{0}{18}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{-21±21}{18}, kui ± on pluss. Liitke -21 ja 21.
n=0
Jagage 0 väärtusega 18.
n=-\frac{42}{18}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{-21±21}{18}, kui ± on miinus. Lahutage 21 väärtusest -21.
n=-\frac{7}{3}
Taandage murd \frac{-42}{18} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
n=0 n=-\frac{7}{3}
Võrrand on nüüd lahendatud.
9n^{2}+21n=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{9n^{2}+21n}{9}=\frac{0}{9}
Jagage mõlemad pooled 9-ga.
n^{2}+\frac{21}{9}n=\frac{0}{9}
9-ga jagamine võtab 9-ga korrutamise tagasi.
n^{2}+\frac{7}{3}n=\frac{0}{9}
Taandage murd \frac{21}{9} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
n^{2}+\frac{7}{3}n=0
Jagage 0 väärtusega 9.
n^{2}+\frac{7}{3}n+\left(\frac{7}{6}\right)^{2}=\left(\frac{7}{6}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{7}{3} 2-ga, et leida \frac{7}{6}. Seejärel liitke \frac{7}{6} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}+\frac{7}{3}n+\frac{49}{36}=\frac{49}{36}
Tõstke \frac{7}{6} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
\left(n+\frac{7}{6}\right)^{2}=\frac{49}{36}
Lahutage n^{2}+\frac{7}{3}n+\frac{49}{36}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n+\frac{7}{6}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n+\frac{7}{6}=\frac{7}{6} n+\frac{7}{6}=-\frac{7}{6}
Lihtsustage.
n=0 n=-\frac{7}{3}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{7}{6}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}