Lahuta teguriteks
11\left(p-\frac{-\sqrt{159}-4}{11}\right)\left(p-\frac{\sqrt{159}-4}{11}\right)
Arvuta
11p^{2}+8p-13
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
11p^{2}+8p-13=0
Ruutpolünoomi saab teguriteks lahutada teisendusega ax^{2}+bx+c=a\left(x-x_{1}\right)\left(x-x_{2}\right), kus x_{1} ja x_{2} on ruutvõrrandi ax^{2}+bx+c=0 lahendid.
p=\frac{-8±\sqrt{8^{2}-4\times 11\left(-13\right)}}{2\times 11}
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
p=\frac{-8±\sqrt{64-4\times 11\left(-13\right)}}{2\times 11}
Tõstke 8 ruutu.
p=\frac{-8±\sqrt{64-44\left(-13\right)}}{2\times 11}
Korrutage omavahel -4 ja 11.
p=\frac{-8±\sqrt{64+572}}{2\times 11}
Korrutage omavahel -44 ja -13.
p=\frac{-8±\sqrt{636}}{2\times 11}
Liitke 64 ja 572.
p=\frac{-8±2\sqrt{159}}{2\times 11}
Leidke 636 ruutjuur.
p=\frac{-8±2\sqrt{159}}{22}
Korrutage omavahel 2 ja 11.
p=\frac{2\sqrt{159}-8}{22}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{-8±2\sqrt{159}}{22}, kui ± on pluss. Liitke -8 ja 2\sqrt{159}.
p=\frac{\sqrt{159}-4}{11}
Jagage -8+2\sqrt{159} väärtusega 22.
p=\frac{-2\sqrt{159}-8}{22}
Nüüd lahendage võrrand p=\frac{-8±2\sqrt{159}}{22}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{159} väärtusest -8.
p=\frac{-\sqrt{159}-4}{11}
Jagage -8-2\sqrt{159} väärtusega 22.
11p^{2}+8p-13=11\left(p-\frac{\sqrt{159}-4}{11}\right)\left(p-\frac{-\sqrt{159}-4}{11}\right)
Lahutage algne avaldis teguriteks, kasutades valemit ax^{2}+bx+c=a\left(x-x_{1}\right)\left(x-x_{2}\right). Asendage x_{1} väärtusega \frac{-4+\sqrt{159}}{11} ja x_{2} väärtusega \frac{-4-\sqrt{159}}{11}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}