Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{1457} + 1}{14} \approx 2,797904955
x=\frac{1-\sqrt{1457}}{14}\approx -2,655047812
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
7x^{2}-52=x
Lahutage mõlemast poolest 52.
7x^{2}-52-x=0
Lahutage mõlemast poolest x.
7x^{2}-x-52=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 7\left(-52\right)}}{2\times 7}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 7, b väärtusega -1 ja c väärtusega -52.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-28\left(-52\right)}}{2\times 7}
Korrutage omavahel -4 ja 7.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1+1456}}{2\times 7}
Korrutage omavahel -28 ja -52.
x=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1457}}{2\times 7}
Liitke 1 ja 1456.
x=\frac{1±\sqrt{1457}}{2\times 7}
Arvu -1 vastand on 1.
x=\frac{1±\sqrt{1457}}{14}
Korrutage omavahel 2 ja 7.
x=\frac{\sqrt{1457}+1}{14}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{1457}}{14}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja \sqrt{1457}.
x=\frac{1-\sqrt{1457}}{14}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{1±\sqrt{1457}}{14}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{1457} väärtusest 1.
x=\frac{\sqrt{1457}+1}{14} x=\frac{1-\sqrt{1457}}{14}
Võrrand on nüüd lahendatud.
7x^{2}-x=52
Lahutage mõlemast poolest x.
\frac{7x^{2}-x}{7}=\frac{52}{7}
Jagage mõlemad pooled 7-ga.
x^{2}-\frac{1}{7}x=\frac{52}{7}
7-ga jagamine võtab 7-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{1}{7}x+\left(-\frac{1}{14}\right)^{2}=\frac{52}{7}+\left(-\frac{1}{14}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{7} 2-ga, et leida -\frac{1}{14}. Seejärel liitke -\frac{1}{14} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{1}{7}x+\frac{1}{196}=\frac{52}{7}+\frac{1}{196}
Tõstke -\frac{1}{14} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{1}{7}x+\frac{1}{196}=\frac{1457}{196}
Liitke \frac{52}{7} ja \frac{1}{196}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{14}\right)^{2}=\frac{1457}{196}
Lahutage x^{2}-\frac{1}{7}x+\frac{1}{196}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{14}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1457}{196}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{14}=\frac{\sqrt{1457}}{14} x-\frac{1}{14}=-\frac{\sqrt{1457}}{14}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{1457}+1}{14} x=\frac{1-\sqrt{1457}}{14}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{14}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}