Lahendage ja leidke x
x = -\frac{5}{2} = -2\frac{1}{2} = -2,5
x=4
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-3x-20=0
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
a+b=-3 ab=2\left(-20\right)=-40
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-20. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-40 2,-20 4,-10 5,-8
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -40.
1-40=-39 2-20=-18 4-10=-6 5-8=-3
Arvutage iga paari summa.
a=-8 b=5
Lahendus on paar, mis annab summa -3.
\left(2x^{2}-8x\right)+\left(5x-20\right)
Kirjutage2x^{2}-3x-20 ümber kujul \left(2x^{2}-8x\right)+\left(5x-20\right).
2x\left(x-4\right)+5\left(x-4\right)
Lahutage 2x esimesel ja 5 teise rühma.
\left(x-4\right)\left(2x+5\right)
Tooge liige x-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=4 x=-\frac{5}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-4=0 ja 2x+5=0.
6x^{2}-9x-60=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{\left(-9\right)^{2}-4\times 6\left(-60\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega -9 ja c väärtusega -60.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-4\times 6\left(-60\right)}}{2\times 6}
Tõstke -9 ruutu.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81-24\left(-60\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{81+1440}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -60.
x=\frac{-\left(-9\right)±\sqrt{1521}}{2\times 6}
Liitke 81 ja 1440.
x=\frac{-\left(-9\right)±39}{2\times 6}
Leidke 1521 ruutjuur.
x=\frac{9±39}{2\times 6}
Arvu -9 vastand on 9.
x=\frac{9±39}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{48}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{9±39}{12}, kui ± on pluss. Liitke 9 ja 39.
x=4
Jagage 48 väärtusega 12.
x=-\frac{30}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{9±39}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 39 väärtusest 9.
x=-\frac{5}{2}
Taandage murd \frac{-30}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=4 x=-\frac{5}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6x^{2}-9x-60=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
6x^{2}-9x-60-\left(-60\right)=-\left(-60\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 60.
6x^{2}-9x=-\left(-60\right)
-60 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
6x^{2}-9x=60
Lahutage -60 väärtusest 0.
\frac{6x^{2}-9x}{6}=\frac{60}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\left(-\frac{9}{6}\right)x=\frac{60}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{3}{2}x=\frac{60}{6}
Taandage murd \frac{-9}{6} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 3.
x^{2}-\frac{3}{2}x=10
Jagage 60 väärtusega 6.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}=10+\left(-\frac{3}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{3}{2} 2-ga, et leida -\frac{3}{4}. Seejärel liitke -\frac{3}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=10+\frac{9}{16}
Tõstke -\frac{3}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}=\frac{169}{16}
Liitke 10 ja \frac{9}{16}.
\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}=\frac{169}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{3}{2}x+\frac{9}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{169}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{4}=\frac{13}{4} x-\frac{3}{4}=-\frac{13}{4}
Lihtsustage.
x=4 x=-\frac{5}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}