Lahendage ja leidke x
x = -\frac{3}{2} = -1\frac{1}{2} = -1,5
x=\frac{2}{3}\approx 0,666666667
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
6x^{2}+5x-6=0
Lahutage mõlemast poolest 6.
a+b=5 ab=6\left(-6\right)=-36
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 6x^{2}+ax+bx-6. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,36 -2,18 -3,12 -4,9 -6,6
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -36.
-1+36=35 -2+18=16 -3+12=9 -4+9=5 -6+6=0
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=9
Lahendus on paar, mis annab summa 5.
\left(6x^{2}-4x\right)+\left(9x-6\right)
Kirjutage6x^{2}+5x-6 ümber kujul \left(6x^{2}-4x\right)+\left(9x-6\right).
2x\left(3x-2\right)+3\left(3x-2\right)
Lahutage 2x esimesel ja 3 teise rühma.
\left(3x-2\right)\left(2x+3\right)
Tooge liige 3x-2 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=\frac{2}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage 3x-2=0 ja 2x+3=0.
6x^{2}+5x=6
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
6x^{2}+5x-6=6-6
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 6.
6x^{2}+5x-6=0
6 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-5±\sqrt{5^{2}-4\times 6\left(-6\right)}}{2\times 6}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 6, b väärtusega 5 ja c väärtusega -6.
x=\frac{-5±\sqrt{25-4\times 6\left(-6\right)}}{2\times 6}
Tõstke 5 ruutu.
x=\frac{-5±\sqrt{25-24\left(-6\right)}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -4 ja 6.
x=\frac{-5±\sqrt{25+144}}{2\times 6}
Korrutage omavahel -24 ja -6.
x=\frac{-5±\sqrt{169}}{2\times 6}
Liitke 25 ja 144.
x=\frac{-5±13}{2\times 6}
Leidke 169 ruutjuur.
x=\frac{-5±13}{12}
Korrutage omavahel 2 ja 6.
x=\frac{8}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±13}{12}, kui ± on pluss. Liitke -5 ja 13.
x=\frac{2}{3}
Taandage murd \frac{8}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 4.
x=-\frac{18}{12}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-5±13}{12}, kui ± on miinus. Lahutage 13 väärtusest -5.
x=-\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{-18}{12} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 6.
x=\frac{2}{3} x=-\frac{3}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
6x^{2}+5x=6
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{6x^{2}+5x}{6}=\frac{6}{6}
Jagage mõlemad pooled 6-ga.
x^{2}+\frac{5}{6}x=\frac{6}{6}
6-ga jagamine võtab 6-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{5}{6}x=1
Jagage 6 väärtusega 6.
x^{2}+\frac{5}{6}x+\left(\frac{5}{12}\right)^{2}=1+\left(\frac{5}{12}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{5}{6} 2-ga, et leida \frac{5}{12}. Seejärel liitke \frac{5}{12} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{5}{6}x+\frac{25}{144}=1+\frac{25}{144}
Tõstke \frac{5}{12} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{5}{6}x+\frac{25}{144}=\frac{169}{144}
Liitke 1 ja \frac{25}{144}.
\left(x+\frac{5}{12}\right)^{2}=\frac{169}{144}
Lahutage x^{2}+\frac{5}{6}x+\frac{25}{144}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{5}{12}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{169}{144}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{5}{12}=\frac{13}{12} x+\frac{5}{12}=-\frac{13}{12}
Lihtsustage.
x=\frac{2}{3} x=-\frac{3}{2}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{5}{12}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}