Lahendage ja leidke x
x=\frac{\sqrt{21}-1}{5}\approx 0,716515139
x=\frac{-\sqrt{21}-1}{5}\approx -1,116515139
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
5x^{2}+2x=4
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
5x^{2}+2x-4=4-4
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 4.
5x^{2}+2x-4=0
4 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-2±\sqrt{2^{2}-4\times 5\left(-4\right)}}{2\times 5}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 5, b väärtusega 2 ja c väärtusega -4.
x=\frac{-2±\sqrt{4-4\times 5\left(-4\right)}}{2\times 5}
Tõstke 2 ruutu.
x=\frac{-2±\sqrt{4-20\left(-4\right)}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -4 ja 5.
x=\frac{-2±\sqrt{4+80}}{2\times 5}
Korrutage omavahel -20 ja -4.
x=\frac{-2±\sqrt{84}}{2\times 5}
Liitke 4 ja 80.
x=\frac{-2±2\sqrt{21}}{2\times 5}
Leidke 84 ruutjuur.
x=\frac{-2±2\sqrt{21}}{10}
Korrutage omavahel 2 ja 5.
x=\frac{2\sqrt{21}-2}{10}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{21}}{10}, kui ± on pluss. Liitke -2 ja 2\sqrt{21}.
x=\frac{\sqrt{21}-1}{5}
Jagage -2+2\sqrt{21} väärtusega 10.
x=\frac{-2\sqrt{21}-2}{10}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-2±2\sqrt{21}}{10}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{21} väärtusest -2.
x=\frac{-\sqrt{21}-1}{5}
Jagage -2-2\sqrt{21} väärtusega 10.
x=\frac{\sqrt{21}-1}{5} x=\frac{-\sqrt{21}-1}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
5x^{2}+2x=4
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{5x^{2}+2x}{5}=\frac{4}{5}
Jagage mõlemad pooled 5-ga.
x^{2}+\frac{2}{5}x=\frac{4}{5}
5-ga jagamine võtab 5-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+\frac{2}{5}x+\left(\frac{1}{5}\right)^{2}=\frac{4}{5}+\left(\frac{1}{5}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja \frac{2}{5} 2-ga, et leida \frac{1}{5}. Seejärel liitke \frac{1}{5} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+\frac{2}{5}x+\frac{1}{25}=\frac{4}{5}+\frac{1}{25}
Tõstke \frac{1}{5} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+\frac{2}{5}x+\frac{1}{25}=\frac{21}{25}
Liitke \frac{4}{5} ja \frac{1}{25}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x+\frac{1}{5}\right)^{2}=\frac{21}{25}
Lahutage x^{2}+\frac{2}{5}x+\frac{1}{25}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{1}{5}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{21}{25}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{1}{5}=\frac{\sqrt{21}}{5} x+\frac{1}{5}=-\frac{\sqrt{21}}{5}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{21}-1}{5} x=\frac{-\sqrt{21}-1}{5}
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{5}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}