Lahendage ja leidke t
t=-1
t=4
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
t^{2}-3t-4=0
Jagage mõlemad pooled 49-ga.
a+b=-3 ab=1\left(-4\right)=-4
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul t^{2}+at+bt-4. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-4 2,-2
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -4.
1-4=-3 2-2=0
Arvutage iga paari summa.
a=-4 b=1
Lahendus on paar, mis annab summa -3.
\left(t^{2}-4t\right)+\left(t-4\right)
Kirjutaget^{2}-3t-4 ümber kujul \left(t^{2}-4t\right)+\left(t-4\right).
t\left(t-4\right)+t-4
Tooge t võrrandis t^{2}-4t sulgude ette.
\left(t-4\right)\left(t+1\right)
Tooge liige t-4 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
t=4 t=-1
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage t-4=0 ja t+1=0.
49t^{2}-147t-196=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
t=\frac{-\left(-147\right)±\sqrt{\left(-147\right)^{2}-4\times 49\left(-196\right)}}{2\times 49}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 49, b väärtusega -147 ja c väärtusega -196.
t=\frac{-\left(-147\right)±\sqrt{21609-4\times 49\left(-196\right)}}{2\times 49}
Tõstke -147 ruutu.
t=\frac{-\left(-147\right)±\sqrt{21609-196\left(-196\right)}}{2\times 49}
Korrutage omavahel -4 ja 49.
t=\frac{-\left(-147\right)±\sqrt{21609+38416}}{2\times 49}
Korrutage omavahel -196 ja -196.
t=\frac{-\left(-147\right)±\sqrt{60025}}{2\times 49}
Liitke 21609 ja 38416.
t=\frac{-\left(-147\right)±245}{2\times 49}
Leidke 60025 ruutjuur.
t=\frac{147±245}{2\times 49}
Arvu -147 vastand on 147.
t=\frac{147±245}{98}
Korrutage omavahel 2 ja 49.
t=\frac{392}{98}
Nüüd lahendage võrrand t=\frac{147±245}{98}, kui ± on pluss. Liitke 147 ja 245.
t=4
Jagage 392 väärtusega 98.
t=-\frac{98}{98}
Nüüd lahendage võrrand t=\frac{147±245}{98}, kui ± on miinus. Lahutage 245 väärtusest 147.
t=-1
Jagage -98 väärtusega 98.
t=4 t=-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
49t^{2}-147t-196=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
49t^{2}-147t-196-\left(-196\right)=-\left(-196\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 196.
49t^{2}-147t=-\left(-196\right)
-196 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
49t^{2}-147t=196
Lahutage -196 väärtusest 0.
\frac{49t^{2}-147t}{49}=\frac{196}{49}
Jagage mõlemad pooled 49-ga.
t^{2}+\left(-\frac{147}{49}\right)t=\frac{196}{49}
49-ga jagamine võtab 49-ga korrutamise tagasi.
t^{2}-3t=\frac{196}{49}
Jagage -147 väärtusega 49.
t^{2}-3t=4
Jagage 196 väärtusega 49.
t^{2}-3t+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=4+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
t^{2}-3t+\frac{9}{4}=4+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
t^{2}-3t+\frac{9}{4}=\frac{25}{4}
Liitke 4 ja \frac{9}{4}.
\left(t-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{25}{4}
Lahutage t^{2}-3t+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(t-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{25}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
t-\frac{3}{2}=\frac{5}{2} t-\frac{3}{2}=-\frac{5}{2}
Lihtsustage.
t=4 t=-1
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}