Lahendage ja leidke x
x=-6
x=1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
4x^{2}+20x+25-49=0
Lahutage mõlemast poolest 49.
4x^{2}+20x-24=0
Lahutage 49 väärtusest 25, et leida -24.
x^{2}+5x-6=0
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
a+b=5 ab=1\left(-6\right)=-6
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul x^{2}+ax+bx-6. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,6 -2,3
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -6.
-1+6=5 -2+3=1
Arvutage iga paari summa.
a=-1 b=6
Lahendus on paar, mis annab summa 5.
\left(x^{2}-x\right)+\left(6x-6\right)
Kirjutagex^{2}+5x-6 ümber kujul \left(x^{2}-x\right)+\left(6x-6\right).
x\left(x-1\right)+6\left(x-1\right)
Lahutage x esimesel ja 6 teise rühma.
\left(x-1\right)\left(x+6\right)
Tooge liige x-1 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=1 x=-6
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-1=0 ja x+6=0.
4x^{2}+20x+25=49
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
4x^{2}+20x+25-49=49-49
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 49.
4x^{2}+20x+25-49=0
49 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}+20x-24=0
Lahutage 49 väärtusest 25.
x=\frac{-20±\sqrt{20^{2}-4\times 4\left(-24\right)}}{2\times 4}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 4, b väärtusega 20 ja c väärtusega -24.
x=\frac{-20±\sqrt{400-4\times 4\left(-24\right)}}{2\times 4}
Tõstke 20 ruutu.
x=\frac{-20±\sqrt{400-16\left(-24\right)}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -4 ja 4.
x=\frac{-20±\sqrt{400+384}}{2\times 4}
Korrutage omavahel -16 ja -24.
x=\frac{-20±\sqrt{784}}{2\times 4}
Liitke 400 ja 384.
x=\frac{-20±28}{2\times 4}
Leidke 784 ruutjuur.
x=\frac{-20±28}{8}
Korrutage omavahel 2 ja 4.
x=\frac{8}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-20±28}{8}, kui ± on pluss. Liitke -20 ja 28.
x=1
Jagage 8 väärtusega 8.
x=-\frac{48}{8}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-20±28}{8}, kui ± on miinus. Lahutage 28 väärtusest -20.
x=-6
Jagage -48 väärtusega 8.
x=1 x=-6
Võrrand on nüüd lahendatud.
4x^{2}+20x+25=49
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
4x^{2}+20x+25-25=49-25
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 25.
4x^{2}+20x=49-25
25 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
4x^{2}+20x=24
Lahutage 25 väärtusest 49.
\frac{4x^{2}+20x}{4}=\frac{24}{4}
Jagage mõlemad pooled 4-ga.
x^{2}+\frac{20}{4}x=\frac{24}{4}
4-ga jagamine võtab 4-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+5x=\frac{24}{4}
Jagage 20 väärtusega 4.
x^{2}+5x=6
Jagage 24 väärtusega 4.
x^{2}+5x+\left(\frac{5}{2}\right)^{2}=6+\left(\frac{5}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 5 2-ga, et leida \frac{5}{2}. Seejärel liitke \frac{5}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+5x+\frac{25}{4}=6+\frac{25}{4}
Tõstke \frac{5}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}+5x+\frac{25}{4}=\frac{49}{4}
Liitke 6 ja \frac{25}{4}.
\left(x+\frac{5}{2}\right)^{2}=\frac{49}{4}
Lahutage x^{2}+5x+\frac{25}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+\frac{5}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{49}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+\frac{5}{2}=\frac{7}{2} x+\frac{5}{2}=-\frac{7}{2}
Lihtsustage.
x=1 x=-6
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{5}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}