Lahendage ja leidke x
x=-\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5}\approx -1,040967365
x=\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5}\approx 1,440967365
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
\frac{5}{2}x^{2}\times 4+5x\left(-\frac{4}{5}\right)=5\times 3
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga 5x, mis on arvu 5,x vähim ühiskordne.
10x^{2}+5x\left(-\frac{4}{5}\right)=5\times 3
Korrutage \frac{5}{2} ja 4, et leida 10.
10x^{2}-4x=5\times 3
Korrutage 5 ja -\frac{4}{5}, et leida -4.
10x^{2}-4x=15
Korrutage 5 ja 3, et leida 15.
10x^{2}-4x-15=0
Lahutage mõlemast poolest 15.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{\left(-4\right)^{2}-4\times 10\left(-15\right)}}{2\times 10}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 10, b väärtusega -4 ja c väärtusega -15.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-4\times 10\left(-15\right)}}{2\times 10}
Tõstke -4 ruutu.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16-40\left(-15\right)}}{2\times 10}
Korrutage omavahel -4 ja 10.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{16+600}}{2\times 10}
Korrutage omavahel -40 ja -15.
x=\frac{-\left(-4\right)±\sqrt{616}}{2\times 10}
Liitke 16 ja 600.
x=\frac{-\left(-4\right)±2\sqrt{154}}{2\times 10}
Leidke 616 ruutjuur.
x=\frac{4±2\sqrt{154}}{2\times 10}
Arvu -4 vastand on 4.
x=\frac{4±2\sqrt{154}}{20}
Korrutage omavahel 2 ja 10.
x=\frac{2\sqrt{154}+4}{20}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±2\sqrt{154}}{20}, kui ± on pluss. Liitke 4 ja 2\sqrt{154}.
x=\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5}
Jagage 4+2\sqrt{154} väärtusega 20.
x=\frac{4-2\sqrt{154}}{20}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{4±2\sqrt{154}}{20}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{154} väärtusest 4.
x=-\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5}
Jagage 4-2\sqrt{154} väärtusega 20.
x=\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5} x=-\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5}
Võrrand on nüüd lahendatud.
\frac{5}{2}x^{2}\times 4+5x\left(-\frac{4}{5}\right)=5\times 3
Muutuja x ei tohi võrduda väärtusega 0, kuna nulliga jagamist pole määratletud. Korrutage võrrandi mõlemad pooled arvuga 5x, mis on arvu 5,x vähim ühiskordne.
10x^{2}+5x\left(-\frac{4}{5}\right)=5\times 3
Korrutage \frac{5}{2} ja 4, et leida 10.
10x^{2}-4x=5\times 3
Korrutage 5 ja -\frac{4}{5}, et leida -4.
10x^{2}-4x=15
Korrutage 5 ja 3, et leida 15.
\frac{10x^{2}-4x}{10}=\frac{15}{10}
Jagage mõlemad pooled 10-ga.
x^{2}+\left(-\frac{4}{10}\right)x=\frac{15}{10}
10-ga jagamine võtab 10-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{2}{5}x=\frac{15}{10}
Taandage murd \frac{-4}{10} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x^{2}-\frac{2}{5}x=\frac{3}{2}
Taandage murd \frac{15}{10} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 5.
x^{2}-\frac{2}{5}x+\left(-\frac{1}{5}\right)^{2}=\frac{3}{2}+\left(-\frac{1}{5}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{2}{5} 2-ga, et leida -\frac{1}{5}. Seejärel liitke -\frac{1}{5} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{2}{5}x+\frac{1}{25}=\frac{3}{2}+\frac{1}{25}
Tõstke -\frac{1}{5} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{2}{5}x+\frac{1}{25}=\frac{77}{50}
Liitke \frac{3}{2} ja \frac{1}{25}, leides ühise nimetaja ning liites lugejad. Seejärel taandage murd võimaluse korral vähimale ühiskordsele.
\left(x-\frac{1}{5}\right)^{2}=\frac{77}{50}
Lahutage x^{2}-\frac{2}{5}x+\frac{1}{25}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{1}{5}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{77}{50}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{1}{5}=\frac{\sqrt{154}}{10} x-\frac{1}{5}=-\frac{\sqrt{154}}{10}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5} x=-\frac{\sqrt{154}}{10}+\frac{1}{5}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{5}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}