Lahendage ja leidke n
n=-20
n=19
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3n^{2}+3n+1-1141=0
Lahutage mõlemast poolest 1141.
3n^{2}+3n-1140=0
Lahutage 1141 väärtusest 1, et leida -1140.
n^{2}+n-380=0
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
a+b=1 ab=1\left(-380\right)=-380
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul n^{2}+an+bn-380. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
-1,380 -2,190 -4,95 -5,76 -10,38 -19,20
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on positiivne, on positiivne arv suurem kui negatiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -380.
-1+380=379 -2+190=188 -4+95=91 -5+76=71 -10+38=28 -19+20=1
Arvutage iga paari summa.
a=-19 b=20
Lahendus on paar, mis annab summa 1.
\left(n^{2}-19n\right)+\left(20n-380\right)
Kirjutagen^{2}+n-380 ümber kujul \left(n^{2}-19n\right)+\left(20n-380\right).
n\left(n-19\right)+20\left(n-19\right)
Lahutage n esimesel ja 20 teise rühma.
\left(n-19\right)\left(n+20\right)
Tooge liige n-19 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
n=19 n=-20
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage n-19=0 ja n+20=0.
3n^{2}+3n+1=1141
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
3n^{2}+3n+1-1141=1141-1141
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1141.
3n^{2}+3n+1-1141=0
1141 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3n^{2}+3n-1140=0
Lahutage 1141 väärtusest 1.
n=\frac{-3±\sqrt{3^{2}-4\times 3\left(-1140\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega 3 ja c väärtusega -1140.
n=\frac{-3±\sqrt{9-4\times 3\left(-1140\right)}}{2\times 3}
Tõstke 3 ruutu.
n=\frac{-3±\sqrt{9-12\left(-1140\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
n=\frac{-3±\sqrt{9+13680}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -1140.
n=\frac{-3±\sqrt{13689}}{2\times 3}
Liitke 9 ja 13680.
n=\frac{-3±117}{2\times 3}
Leidke 13689 ruutjuur.
n=\frac{-3±117}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
n=\frac{114}{6}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{-3±117}{6}, kui ± on pluss. Liitke -3 ja 117.
n=19
Jagage 114 väärtusega 6.
n=-\frac{120}{6}
Nüüd lahendage võrrand n=\frac{-3±117}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 117 väärtusest -3.
n=-20
Jagage -120 väärtusega 6.
n=19 n=-20
Võrrand on nüüd lahendatud.
3n^{2}+3n+1=1141
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3n^{2}+3n+1-1=1141-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
3n^{2}+3n=1141-1
1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3n^{2}+3n=1140
Lahutage 1 väärtusest 1141.
\frac{3n^{2}+3n}{3}=\frac{1140}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
n^{2}+\frac{3}{3}n=\frac{1140}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
n^{2}+n=\frac{1140}{3}
Jagage 3 väärtusega 3.
n^{2}+n=380
Jagage 1140 väärtusega 3.
n^{2}+n+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}=380+\left(\frac{1}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja 1 2-ga, et leida \frac{1}{2}. Seejärel liitke \frac{1}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
n^{2}+n+\frac{1}{4}=380+\frac{1}{4}
Tõstke \frac{1}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
n^{2}+n+\frac{1}{4}=\frac{1521}{4}
Liitke 380 ja \frac{1}{4}.
\left(n+\frac{1}{2}\right)^{2}=\frac{1521}{4}
Lahutage n^{2}+n+\frac{1}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(n+\frac{1}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{1521}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
n+\frac{1}{2}=\frac{39}{2} n+\frac{1}{2}=-\frac{39}{2}
Lihtsustage.
n=19 n=-20
Lahutage võrrandi mõlemast poolest \frac{1}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}