Lahendage ja leidke x
x=\frac{2\sqrt{3}}{3}+1\approx 2,154700538
x=-\frac{2\sqrt{3}}{3}+1\approx -0,154700538
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-6x-1=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\times 3\left(-1\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -6 ja c väärtusega -1.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\times 3\left(-1\right)}}{2\times 3}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-12\left(-1\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36+12}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -1.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{48}}{2\times 3}
Liitke 36 ja 12.
x=\frac{-\left(-6\right)±4\sqrt{3}}{2\times 3}
Leidke 48 ruutjuur.
x=\frac{6±4\sqrt{3}}{2\times 3}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{6±4\sqrt{3}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{4\sqrt{3}+6}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±4\sqrt{3}}{6}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 4\sqrt{3}.
x=\frac{2\sqrt{3}}{3}+1
Jagage 6+4\sqrt{3} väärtusega 6.
x=\frac{6-4\sqrt{3}}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±4\sqrt{3}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{3} väärtusest 6.
x=-\frac{2\sqrt{3}}{3}+1
Jagage 6-4\sqrt{3} väärtusega 6.
x=\frac{2\sqrt{3}}{3}+1 x=-\frac{2\sqrt{3}}{3}+1
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-6x-1=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}-6x-1-\left(-1\right)=-\left(-1\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
3x^{2}-6x=-\left(-1\right)
-1 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}-6x=1
Lahutage -1 väärtusest 0.
\frac{3x^{2}-6x}{3}=\frac{1}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}+\left(-\frac{6}{3}\right)x=\frac{1}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-2x=\frac{1}{3}
Jagage -6 väärtusega 3.
x^{2}-2x+1=\frac{1}{3}+1
Jagage liikme x kordaja -2 2-ga, et leida -1. Seejärel liitke -1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-2x+1=\frac{4}{3}
Liitke \frac{1}{3} ja 1.
\left(x-1\right)^{2}=\frac{4}{3}
Lahutage x^{2}-2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-1\right)^{2}}=\sqrt{\frac{4}{3}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-1=\frac{2\sqrt{3}}{3} x-1=-\frac{2\sqrt{3}}{3}
Lihtsustage.
x=\frac{2\sqrt{3}}{3}+1 x=-\frac{2\sqrt{3}}{3}+1
Liitke võrrandi mõlema poolega 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}