Lahuta teguriteks
3\left(x-\left(-\frac{\sqrt{6}}{3}+1\right)\right)\left(x-\left(\frac{\sqrt{6}}{3}+1\right)\right)
Arvuta
3x^{2}-6x+1
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-6x+1=0
Ruutpolünoomi saab teguriteks lahutada teisendusega ax^{2}+bx+c=a\left(x-x_{1}\right)\left(x-x_{2}\right), kus x_{1} ja x_{2} on ruutvõrrandi ax^{2}+bx+c=0 lahendid.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\times 3}}{2\times 3}
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\times 3}}{2\times 3}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-12}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{24}}{2\times 3}
Liitke 36 ja -12.
x=\frac{-\left(-6\right)±2\sqrt{6}}{2\times 3}
Leidke 24 ruutjuur.
x=\frac{6±2\sqrt{6}}{2\times 3}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{6±2\sqrt{6}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{2\sqrt{6}+6}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{6}}{6}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 2\sqrt{6}.
x=\frac{\sqrt{6}}{3}+1
Jagage 6+2\sqrt{6} väärtusega 6.
x=\frac{6-2\sqrt{6}}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{6}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{6} väärtusest 6.
x=-\frac{\sqrt{6}}{3}+1
Jagage 6-2\sqrt{6} väärtusega 6.
3x^{2}-6x+1=3\left(x-\left(\frac{\sqrt{6}}{3}+1\right)\right)\left(x-\left(-\frac{\sqrt{6}}{3}+1\right)\right)
Lahutage algne avaldis teguriteks, kasutades valemit ax^{2}+bx+c=a\left(x-x_{1}\right)\left(x-x_{2}\right). Asendage x_{1} väärtusega 1+\frac{\sqrt{6}}{3} ja x_{2} väärtusega 1-\frac{\sqrt{6}}{3}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}