Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{577} + 19}{6} \approx 7,170137383
x=\frac{19-\sqrt{577}}{6}\approx -0,83680405
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
3x^{2}-19x-18=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{\left(-19\right)^{2}-4\times 3\left(-18\right)}}{2\times 3}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 3, b väärtusega -19 ja c väärtusega -18.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{361-4\times 3\left(-18\right)}}{2\times 3}
Tõstke -19 ruutu.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{361-12\left(-18\right)}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -4 ja 3.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{361+216}}{2\times 3}
Korrutage omavahel -12 ja -18.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{577}}{2\times 3}
Liitke 361 ja 216.
x=\frac{19±\sqrt{577}}{2\times 3}
Arvu -19 vastand on 19.
x=\frac{19±\sqrt{577}}{6}
Korrutage omavahel 2 ja 3.
x=\frac{\sqrt{577}+19}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{19±\sqrt{577}}{6}, kui ± on pluss. Liitke 19 ja \sqrt{577}.
x=\frac{19-\sqrt{577}}{6}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{19±\sqrt{577}}{6}, kui ± on miinus. Lahutage \sqrt{577} väärtusest 19.
x=\frac{\sqrt{577}+19}{6} x=\frac{19-\sqrt{577}}{6}
Võrrand on nüüd lahendatud.
3x^{2}-19x-18=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
3x^{2}-19x-18-\left(-18\right)=-\left(-18\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 18.
3x^{2}-19x=-\left(-18\right)
-18 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
3x^{2}-19x=18
Lahutage -18 väärtusest 0.
\frac{3x^{2}-19x}{3}=\frac{18}{3}
Jagage mõlemad pooled 3-ga.
x^{2}-\frac{19}{3}x=\frac{18}{3}
3-ga jagamine võtab 3-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{19}{3}x=6
Jagage 18 väärtusega 3.
x^{2}-\frac{19}{3}x+\left(-\frac{19}{6}\right)^{2}=6+\left(-\frac{19}{6}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{19}{3} 2-ga, et leida -\frac{19}{6}. Seejärel liitke -\frac{19}{6} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{19}{3}x+\frac{361}{36}=6+\frac{361}{36}
Tõstke -\frac{19}{6} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{19}{3}x+\frac{361}{36}=\frac{577}{36}
Liitke 6 ja \frac{361}{36}.
\left(x-\frac{19}{6}\right)^{2}=\frac{577}{36}
Lahutage x^{2}-\frac{19}{3}x+\frac{361}{36}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{19}{6}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{577}{36}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{19}{6}=\frac{\sqrt{577}}{6} x-\frac{19}{6}=-\frac{\sqrt{577}}{6}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{577}+19}{6} x=\frac{19-\sqrt{577}}{6}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{19}{6}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}