Lahendage ja leidke y
y=\frac{1+\sqrt{15}i}{4}\approx 0,25+0,968245837i
y=\frac{-\sqrt{15}i+1}{4}\approx 0,25-0,968245837i
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2y^{2}-y+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
y=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-4\times 2\times 2}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -1 ja c väärtusega 2.
y=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-8\times 2}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
y=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{1-16}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja 2.
y=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{-15}}{2\times 2}
Liitke 1 ja -16.
y=\frac{-\left(-1\right)±\sqrt{15}i}{2\times 2}
Leidke -15 ruutjuur.
y=\frac{1±\sqrt{15}i}{2\times 2}
Arvu -1 vastand on 1.
y=\frac{1±\sqrt{15}i}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
y=\frac{1+\sqrt{15}i}{4}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{1±\sqrt{15}i}{4}, kui ± on pluss. Liitke 1 ja i\sqrt{15}.
y=\frac{-\sqrt{15}i+1}{4}
Nüüd lahendage võrrand y=\frac{1±\sqrt{15}i}{4}, kui ± on miinus. Lahutage i\sqrt{15} väärtusest 1.
y=\frac{1+\sqrt{15}i}{4} y=\frac{-\sqrt{15}i+1}{4}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2y^{2}-y+2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2y^{2}-y+2-2=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
2y^{2}-y=-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{2y^{2}-y}{2}=-\frac{2}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
y^{2}-\frac{1}{2}y=-\frac{2}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
y^{2}-\frac{1}{2}y=-1
Jagage -2 väärtusega 2.
y^{2}-\frac{1}{2}y+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}=-1+\left(-\frac{1}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{1}{2} 2-ga, et leida -\frac{1}{4}. Seejärel liitke -\frac{1}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
y^{2}-\frac{1}{2}y+\frac{1}{16}=-1+\frac{1}{16}
Tõstke -\frac{1}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
y^{2}-\frac{1}{2}y+\frac{1}{16}=-\frac{15}{16}
Liitke -1 ja \frac{1}{16}.
\left(y-\frac{1}{4}\right)^{2}=-\frac{15}{16}
Lahutage y^{2}-\frac{1}{2}y+\frac{1}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(y-\frac{1}{4}\right)^{2}}=\sqrt{-\frac{15}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
y-\frac{1}{4}=\frac{\sqrt{15}i}{4} y-\frac{1}{4}=-\frac{\sqrt{15}i}{4}
Lihtsustage.
y=\frac{1+\sqrt{15}i}{4} y=\frac{-\sqrt{15}i+1}{4}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{1}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}