Lahendage ja leidke x
x=-\frac{1}{2}=-0,5
x=10
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
a+b=-19 ab=2\left(-10\right)=-20
Võrrandi lahendamiseks jaotage võrrandi vasak pool rühmitamise abil teguriteks. Esmalt tuleb vasak pool ümber kirjutada kujul 2x^{2}+ax+bx-10. a ja b otsimiseks häälestage süsteem lahendatud.
1,-20 2,-10 4,-5
Kuna ab on negatiivne, a ja b on vastand märki. Kuna a+b on negatiivne, on negatiivne arv suurem kui positiivne väärtus. Loetlege kõik täisarvupaarid, mis annavad korrutiseks -20.
1-20=-19 2-10=-8 4-5=-1
Arvutage iga paari summa.
a=-20 b=1
Lahendus on paar, mis annab summa -19.
\left(2x^{2}-20x\right)+\left(x-10\right)
Kirjutage2x^{2}-19x-10 ümber kujul \left(2x^{2}-20x\right)+\left(x-10\right).
2x\left(x-10\right)+x-10
Tooge 2x võrrandis 2x^{2}-20x sulgude ette.
\left(x-10\right)\left(2x+1\right)
Tooge liige x-10 distributiivsusomadust kasutades sulgude ette.
x=10 x=-\frac{1}{2}
Võrrandi lahenduste leidmiseks Lahendage x-10=0 ja 2x+1=0.
2x^{2}-19x-10=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{\left(-19\right)^{2}-4\times 2\left(-10\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -19 ja c väärtusega -10.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{361-4\times 2\left(-10\right)}}{2\times 2}
Tõstke -19 ruutu.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{361-8\left(-10\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{361+80}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -10.
x=\frac{-\left(-19\right)±\sqrt{441}}{2\times 2}
Liitke 361 ja 80.
x=\frac{-\left(-19\right)±21}{2\times 2}
Leidke 441 ruutjuur.
x=\frac{19±21}{2\times 2}
Arvu -19 vastand on 19.
x=\frac{19±21}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{40}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{19±21}{4}, kui ± on pluss. Liitke 19 ja 21.
x=10
Jagage 40 väärtusega 4.
x=-\frac{2}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{19±21}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 21 väärtusest 19.
x=-\frac{1}{2}
Taandage murd \frac{-2}{4} vähimale ühiskordsele, eraldades ja taandades arvu 2.
x=10 x=-\frac{1}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-19x-10=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-19x-10-\left(-10\right)=-\left(-10\right)
Liitke võrrandi mõlema poolega 10.
2x^{2}-19x=-\left(-10\right)
-10 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
2x^{2}-19x=10
Lahutage -10 väärtusest 0.
\frac{2x^{2}-19x}{2}=\frac{10}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}-\frac{19}{2}x=\frac{10}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-\frac{19}{2}x=5
Jagage 10 väärtusega 2.
x^{2}-\frac{19}{2}x+\left(-\frac{19}{4}\right)^{2}=5+\left(-\frac{19}{4}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -\frac{19}{2} 2-ga, et leida -\frac{19}{4}. Seejärel liitke -\frac{19}{4} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-\frac{19}{2}x+\frac{361}{16}=5+\frac{361}{16}
Tõstke -\frac{19}{4} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-\frac{19}{2}x+\frac{361}{16}=\frac{441}{16}
Liitke 5 ja \frac{361}{16}.
\left(x-\frac{19}{4}\right)^{2}=\frac{441}{16}
Lahutage x^{2}-\frac{19}{2}x+\frac{361}{16}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{19}{4}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{441}{16}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{19}{4}=\frac{21}{4} x-\frac{19}{4}=-\frac{21}{4}
Lihtsustage.
x=10 x=-\frac{1}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{19}{4}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}