Lahendage ja leidke x (complex solution)
x=\sqrt{6}-1\approx 1,449489743
x=-\left(\sqrt{6}+1\right)\approx -3,449489743
Lahendage ja leidke x
x=\sqrt{6}-1\approx 1,449489743
x=-\sqrt{6}-1\approx -3,449489743
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}+4x=10
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
2x^{2}+4x-10=10-10
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 10.
2x^{2}+4x-10=0
10 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-4±\sqrt{4^{2}-4\times 2\left(-10\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 4 ja c väärtusega -10.
x=\frac{-4±\sqrt{16-4\times 2\left(-10\right)}}{2\times 2}
Tõstke 4 ruutu.
x=\frac{-4±\sqrt{16-8\left(-10\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-4±\sqrt{16+80}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -10.
x=\frac{-4±\sqrt{96}}{2\times 2}
Liitke 16 ja 80.
x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{2\times 2}
Leidke 96 ruutjuur.
x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{4\sqrt{6}-4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -4 ja 4\sqrt{6}.
x=\sqrt{6}-1
Jagage -4+4\sqrt{6} väärtusega 4.
x=\frac{-4\sqrt{6}-4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{6} väärtusest -4.
x=-\sqrt{6}-1
Jagage -4-4\sqrt{6} väärtusega 4.
x=\sqrt{6}-1 x=-\sqrt{6}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}+4x=10
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{2x^{2}+4x}{2}=\frac{10}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\frac{4}{2}x=\frac{10}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=\frac{10}{2}
Jagage 4 väärtusega 2.
x^{2}+2x=5
Jagage 10 väärtusega 2.
x^{2}+2x+1^{2}=5+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=5+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=6
Liitke 5 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=6
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{6}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=\sqrt{6} x+1=-\sqrt{6}
Lihtsustage.
x=\sqrt{6}-1 x=-\sqrt{6}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
2x^{2}+4x=10
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
2x^{2}+4x-10=10-10
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 10.
2x^{2}+4x-10=0
10 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
x=\frac{-4±\sqrt{4^{2}-4\times 2\left(-10\right)}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega 4 ja c väärtusega -10.
x=\frac{-4±\sqrt{16-4\times 2\left(-10\right)}}{2\times 2}
Tõstke 4 ruutu.
x=\frac{-4±\sqrt{16-8\left(-10\right)}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-4±\sqrt{16+80}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja -10.
x=\frac{-4±\sqrt{96}}{2\times 2}
Liitke 16 ja 80.
x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{2\times 2}
Leidke 96 ruutjuur.
x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{4\sqrt{6}-4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{4}, kui ± on pluss. Liitke -4 ja 4\sqrt{6}.
x=\sqrt{6}-1
Jagage -4+4\sqrt{6} väärtusega 4.
x=\frac{-4\sqrt{6}-4}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{-4±4\sqrt{6}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 4\sqrt{6} väärtusest -4.
x=-\sqrt{6}-1
Jagage -4-4\sqrt{6} väärtusega 4.
x=\sqrt{6}-1 x=-\sqrt{6}-1
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}+4x=10
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
\frac{2x^{2}+4x}{2}=\frac{10}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\frac{4}{2}x=\frac{10}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}+2x=\frac{10}{2}
Jagage 4 väärtusega 2.
x^{2}+2x=5
Jagage 10 väärtusega 2.
x^{2}+2x+1^{2}=5+1^{2}
Jagage liikme x kordaja 2 2-ga, et leida 1. Seejärel liitke 1 ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}+2x+1=5+1
Tõstke 1 ruutu.
x^{2}+2x+1=6
Liitke 5 ja 1.
\left(x+1\right)^{2}=6
Lahutage x^{2}+2x+1. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x+1\right)^{2}}=\sqrt{6}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x+1=\sqrt{6} x+1=-\sqrt{6}
Lihtsustage.
x=\sqrt{6}-1 x=-\sqrt{6}-1
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 1.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}