Lahendage ja leidke x
x = \frac{\sqrt{5} + 3}{2} \approx 2,618033989
x=\frac{3-\sqrt{5}}{2}\approx 0,381966011
Graafik
Jagama
Lõikelauale kopeeritud
2x^{2}-6x+2=0
Kõiki võrrandeid, mis on kujul ax^{2}+bx+c=0, saab lahendada ruutvõrrandi valemiga: \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a}. Ruutvõrrandi valem annab kaks lahendit: ühe, kui ± on liitmine, ja teise, kui see on lahutamine.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{\left(-6\right)^{2}-4\times 2\times 2}}{2\times 2}
See võrrand on standardkujul: ax^{2}+bx+c=0. Asendage ruutvõrrandis \frac{-b±\sqrt{b^{2}-4ac}}{2a} väärtus a väärtusega 2, b väärtusega -6 ja c väärtusega 2.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-4\times 2\times 2}}{2\times 2}
Tõstke -6 ruutu.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-8\times 2}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -4 ja 2.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{36-16}}{2\times 2}
Korrutage omavahel -8 ja 2.
x=\frac{-\left(-6\right)±\sqrt{20}}{2\times 2}
Liitke 36 ja -16.
x=\frac{-\left(-6\right)±2\sqrt{5}}{2\times 2}
Leidke 20 ruutjuur.
x=\frac{6±2\sqrt{5}}{2\times 2}
Arvu -6 vastand on 6.
x=\frac{6±2\sqrt{5}}{4}
Korrutage omavahel 2 ja 2.
x=\frac{2\sqrt{5}+6}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{5}}{4}, kui ± on pluss. Liitke 6 ja 2\sqrt{5}.
x=\frac{\sqrt{5}+3}{2}
Jagage 6+2\sqrt{5} väärtusega 4.
x=\frac{6-2\sqrt{5}}{4}
Nüüd lahendage võrrand x=\frac{6±2\sqrt{5}}{4}, kui ± on miinus. Lahutage 2\sqrt{5} väärtusest 6.
x=\frac{3-\sqrt{5}}{2}
Jagage 6-2\sqrt{5} väärtusega 4.
x=\frac{\sqrt{5}+3}{2} x=\frac{3-\sqrt{5}}{2}
Võrrand on nüüd lahendatud.
2x^{2}-6x+2=0
Ruutvõrrandite (nagu see siin) lahendamiseks tuleb mõlemad pooled ruutu tõsta. Ruutu tõstmiseks peab võrrand olema esmalt kujul x^{2}+bx=c.
2x^{2}-6x+2-2=-2
Lahutage võrrandi mõlemast poolest 2.
2x^{2}-6x=-2
2 lahutamine iseendast annab tulemuseks 0.
\frac{2x^{2}-6x}{2}=-\frac{2}{2}
Jagage mõlemad pooled 2-ga.
x^{2}+\left(-\frac{6}{2}\right)x=-\frac{2}{2}
2-ga jagamine võtab 2-ga korrutamise tagasi.
x^{2}-3x=-\frac{2}{2}
Jagage -6 väärtusega 2.
x^{2}-3x=-1
Jagage -2 väärtusega 2.
x^{2}-3x+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}=-1+\left(-\frac{3}{2}\right)^{2}
Jagage liikme x kordaja -3 2-ga, et leida -\frac{3}{2}. Seejärel liitke -\frac{3}{2} ruut võrrandi mõlemale poolele. Selle tehtega saab võrrandi vasakust poolest täisruut.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=-1+\frac{9}{4}
Tõstke -\frac{3}{2} ruutu, tõstes ruutu nii murru lugeja kui ka nimetaja.
x^{2}-3x+\frac{9}{4}=\frac{5}{4}
Liitke -1 ja \frac{9}{4}.
\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}=\frac{5}{4}
Lahutage x^{2}-3x+\frac{9}{4}. Kui x^{2}+bx+c on üldiselt täiuslik ruut, saab selle alati teguriteks lahutada kui \left(x+\frac{b}{2}\right)^{2}.
\sqrt{\left(x-\frac{3}{2}\right)^{2}}=\sqrt{\frac{5}{4}}
Leidke võrrandi mõlema poole ruutjuur.
x-\frac{3}{2}=\frac{\sqrt{5}}{2} x-\frac{3}{2}=-\frac{\sqrt{5}}{2}
Lihtsustage.
x=\frac{\sqrt{5}+3}{2} x=\frac{3-\sqrt{5}}{2}
Liitke võrrandi mõlema poolega \frac{3}{2}.
Näited
Ruutvõrrand
{ x } ^ { 2 } - 4 x - 5 = 0
Trigonomeetria
4 \sin \theta \cos \theta = 2 \sin \theta
Lineaarne võrrand
y = 3x + 4
Aritmeetika
699 * 533
Matrix
\left[ \begin{array} { l l } { 2 } & { 3 } \\ { 5 } & { 4 } \end{array} \right] \left[ \begin{array} { l l l } { 2 } & { 0 } & { 3 } \\ { -1 } & { 1 } & { 5 } \end{array} \right]
Samaaegne võrrand
\left. \begin{cases} { 8x+2y = 46 } \\ { 7x+3y = 47 } \end{cases} \right.
Diferentseerimine
\frac { d } { d x } \frac { ( 3 x ^ { 2 } - 2 ) } { ( x - 5 ) }
Integratsioon
\int _ { 0 } ^ { 1 } x e ^ { - x ^ { 2 } } d x
Piirid
\lim _{x \rightarrow-3} \frac{x^{2}-9}{x^{2}+2 x-3}